[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

määr|kass 1. pärdik `eile oli meil määr`kassi `tantsitaja; määr`kassid on `targad elogad; `laada ajal `näüdedä määr`kassi Vai; määrkaśs karu seljas Khk; kommeti tegije ahvi kutsuti vanast määrkassi; korilla ahvi om suure ahvi, määrkaśs om `väike ah́v Krk; määrkaśsil lastass `tandsi Krl; määrkaśs tege kõ̭iḱ viguri takan, mia inemine iihn tege Har; juut́ käve määrkaśsi ja leierkaśtiga Rõu || sõim kaeb kui määrkaśs Puh

2. (määrdunud, mustast lapsest) Neid määr`kaśsa tuleb pesta Han; määrkaśsist ei saa mud́u `aśja, kui pane `toores (toobrisse) likku Saa; Lapsed püherdasid - - musta põranda pial - - `vahtisid vahel kui miarkaśsid Trm; `jälle sa oled must kui miarkaśs Lai; latsekobrik näo ärä `määrnu - - kos ma serätse määrkassiga lää Ran; sa‿let ku määrkaśs, käe `mände su nägu om Nõo Vrd määr|katt
3. loom a. mäger männa mets ja liiva mäed, `koopad läksid `sinna `alla määrkaśsidel Saa; Määrkaśs eläb urun Nõo b. (mingi metsloom) määrkaśs - - metsä eläjäs tä oo, allikarbalene Vig; määr kaśs on metsä loom, eläb jõe kallastes KJn; määr kaśs om mõtsan Trv
4. (lind) mearkaśs on aĺl lind, pikk saba `püśti Trm; Määrkass tänütäss mõtsah, tu̬u̬peräst tu̬u̬ nimigi, nigu kass mitot mu̬u̬du tege hellü Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur