Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
määr|kass 1. pärdik `eile oli meil määr`kassi `tantsitaja; määr`kassid on `targad elogad; `laada ajal `näüdedä määr`kassi Vai; määrkaśs karu seljas Khk; kommeti tegije ahvi kutsuti vanast määrkassi; korilla ahvi om suure ahvi, määrkaśs om `väike ah́v Krk; määrkaśsil lastass `tandsi Krl; määrkaśs tege kõ̭iḱ viguri takan, mia inemine iihn tege Har; juut́ käve määrkaśsi ja leierkaśtiga Rõu || sõim kaeb kui määrkaśs Puh
2. (määrdunud, mustast lapsest) Neid määr`kaśsa tuleb pesta Han;
määrkaśsist ei saa mud́u `aśja, kui pane `toores (
toobrisse)
likku Saa;
Lapsed püherdasid - - musta põranda pial - - `vahtisid vahel kui miarkaśsid Trm;
`jälle sa oled must kui miarkaśs Lai;
latsekobrik näo ärä `määrnu - - kos ma serätse määrkassiga lää Ran;
sa‿let ku määrkaśs, käe `mände su nägu om Nõo Vrd määr|katt 3. loom a. mäger männa mets ja liiva mäed, `koopad läksid `sinna `alla määrkaśsidel Saa; Määrkaśs eläb urun Nõo b. (mingi metsloom) määrkaśs - - metsä eläjäs tä oo, allikarbalene Vig; määr kaśs on metsä loom, eläb jõe kallastes KJn; määr kaśs om mõtsan Trv
4. (lind) mearkaśs on aĺl lind, pikk saba `püśti Trm; Määrkass tänütäss mõtsah, tu̬u̬peräst tu̬u̬ nimigi, nigu kass mitot mu̬u̬du tege hellü Se