[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

märkima `märkima, (ma) märgi(n) hajusalt Sa, Muh Rei hajusalt L, Ha(-mä Juu) JMd Tür Koe VJg IPõ Plt, `märgin RId/-mä Vai/; `mäŕkimä, (ma) mäŕgin Tor Hag Kad; `märkmä, (ma) märgi(n) Tõs Khn Kod Lut; `mäŕkmä Mar/-ma/ Võn, (ma) märgi(n) KJn Trv Nõo Ote Krl Har, mäŕgi V(mäŕge); `mäŕkme San, (ma) märgi Hls Krk; tud-kesks märgitud Vil

1. a. tähistama, märgistama kas `lõigeti `kõrva `õtsast tükk `välla vai `tehti rist `kõrva `külge - - `ninda `märgiti vanast `lambaid Lüg; Kuhu siin `metsas `eksida saab, tie `puite järele ära `märgitud IisR; sa `tömbad riipsu ede, märgid εε, kust saadik εε saed Khk; riidiga `riide `peale märgitakse jooned, kui soab `leikama aketud Vll; paadid märgitse ää Muh; `lammud sai enne `märkida, lammaste kõrvad lõegati märgid `sisse Mär; `Metsas tihatse puude `märkimest, lüiatse `kirvega laba pial, see märgitud puu `võetse maha või pannatse `vaiku `joosma Han; `Meister märgib tüemehele laeva kuarõ mõõdud ede Khn; `mäŕkis aeda `seina, et `märki lasta Tor; mõned aśsad, mis `tarvis on, märgin ää, et segämini ei lähä Juu; nüid märgitakse `luomi sarve piale JMd; märgin maa ära, kust saadik Iis; isa tegi puutööd, tema `märkis `reismaśsiga, `tõmmas puu `piale jooned Lai; lihunigu märgiva `lu̬u̬me Trv; märgi ärä, kost saanikeld kodosid Puh; Egä üits piab oma tü̬ü̬ ristale iks märgi küĺge tegemä, kui om ärä märgitü, siss ei saa tõene ärä vahetada Nõo; mõtsavaht `mäŕke mõtsah puid Plv || tähendama ei mäŕgi tu̬u̬ midägi Se b. pesu märkima, nimetähti tikkima `särgid - - keik oli `märgitu, nimed ies ja; kolmkümend kaks `patja`püüri oli mul, nied oli keik ka `märgitu VNg; Ei `Iidal ole `aega `tulla, `märgib `kaasavara pesu IisR; Padja`püiridel, käterätikul ja kõigil `aśsadel olid nimetähäd märgitud Han; naiste`rahvad mäŕgivad `riided äe Hag; kuoliõpetaea naene, see siis õpetas iegeldama ja `mäŕkima Kad; mina märgin rätikud Iis c. üles tähendama, märkmeid tegema ega lesel naesel ole sellest `märkimesest lugu, vana nimi oo ea küll (abielu registreerimisest) Mih; ku ma `kuśkil tü̬ü̬ss läha, märgitass mu nime `sisse Hää; tüdruk `märkin `auto nummer üles Ris; ma `mäŕksingi juba üles KJn; sai jo raamatudõ üless mäŕgitüss, et sa mõtsan iilä tüühn oĺli; mäŕgi õigõ üless, mis saʔ `täämbä tei Har || arvestama `kauplesid omale sulase või `tütriku suvest, `anti ikke `rupla käe raha `kauplemise ajal, seda siis `palga `külge ei `märgitud Lüg

2. a. mõtlema, aru pidama ega ma‿i tiiä, aga ma esi märgi todavisi Nõo; mi̮i̮śs `märknü, et mis ma ti̮i̮ Võn; tiä `mäŕkse tan tüḱk `aigu, sõ̭ss `võtsõ vikati `sälgä ja lät́s `mõtsa `niitma Kan; ma mäŕge uman vaimun, et ma‿i˽lasõ [hunti]- - tappaʔ Urv; ala˽`mäŕkü säl enämb medägi, muudgu mine edesi Har; odot, ma mäŕgi, kuiss tä tulõ tetäʔ Plv; inemine mäŕk üt́silde, jummaĺ käänd tõisildõ; är˽tekkuʔ ilma `mäŕkmätäʔ midägi Vas; küll tä mäŕk kavva Se; `märkvä˽katekeisi - - miä tetä Lut b. kavatsema, plaanima mis `sü̬ü̬ki sina `märksid [teha] Hls; kui kavva `aiga sa märgit olla sääl Nõo; Mä `mäŕkse õigõ˽`täämbä Kikka`mäele minnäʔ Urv; mi˽mäŕgi, et `täämbä õigõ kotun rahulikult ollaʔ Har; Nää `mäŕkvä viimäte `tütrigu võtta Vas; ku˽tä - - mäŕk `naadagi illahhutma, siss tulõva˽pahandusõʔ Se; märgit är `sõitaʔ Lut c. nuputama; välja mõtlema ärä `märksi viimäte, et ni̮i̮ om soe Puh; mäŕgit vällä, mis tu om, verrev lihmakene, `ihvine lõiakõnõ = jõhvikas Har; Nakanuva˽sõ̭ss `mäŕkmä, iks et midä kül˽kikkalõ tetäʔ, et täl `aigu ei olõss nii varra lauldaʔ Urv; mäŕgime no˽katõ‿pääle kokko üte naĺa juto Räp; `mäŕke üt́s laul, mis saa kõigil lauldaʔ Se

3. märkama, tähele panema mie‿n `märkind, et `auku on sies Vai; Loomad täätsid ede ää küll, kui ilmad kurjaks läksid - - vanad inimesed olid selle kõik ää `märkind Pöi; Kui nina ots kiheleb, siis soab surma sõnumid - - olen `märkind, et [see] on tõsi Jür; ma `märkisin seda inimest ennemgi Koe; siäl üks mi̬i̬s - - si̮i̮ järvess märgib ärä, si̬i̬ `ütleb, milla vihimä tuleb Kod; ma märge ärä oma eśsituse Võn; ma mitte es märgiʔ, et ma jäti vanainemise ilma Krl; tõõnõ `mäŕknüki is, et mullõ `käńgi vaia om Vas

4. a. nentima, mainima Juhataja `olle `märkin, et Küt́t teeb iad tööd Han; mis sa sest naa mäŕgid Hag b. (imestust väljendavalt) Ära märgi, kas tõesti ikka lasite selle piraka koorma juba läbi Tür; märgi‿s saʔ Se

5. värkima märgitasse, kui `rautasse - - obose `kapja Mar