[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

jätku|lõng kangakäärimisest järelejäänud lõng; jätkamislõng Soki jätkulõng tuleb eesti (hästi) jäme lasta, et ka vastu peab Kaa; `kangal, kui keäritud soab, jääb jätkulõnga järele Juu; kerast `võeti paranduse `lõnga, `üeldi jätkulõng. sõlmati kokku Trm Vrd jatkulõng

lugu|lõng võrkelõng kääritud lõnga kimpu sidumiseks Võrgest `öötse lugulõngas, see siub lugusid Han; Lugulõng tõmmati `sisse, et ära näed, mitu lugu juba kääritu Hää

maage|lõng (punane) tikkelõng maagelõng olli kirjutetev lõng, temä es keedä `vällä, es aja `väŕvi, sellege kirjutive `ammit, kaalatagust ja rinnaedist; linikarät́t oĺl maagelõngage õmmeld Trv Vrd maage2, maage|lang, maage|niit, maagetsi|lõng, maake|lõng

mõõdu|lõng lõng kanga pikkuse mõõtmiseks kui `kuuvad juo, siis paneb `mõõdu `lõnga `kanga `sisse, mittu `küünärd saab `kuutust Lüg; möödulöng `olle ka, kui pitk ta (kangas) pidi olema Phl; mõedulõnga järel sai [kangast] kääritud Rid; mõedulõng `aetasse `enne käärpuude `peale, kui üks kord oo kangast ää kääritud, keritässe mõedulõng ää Mar; mõõdulõngage mõõdets kangast Hls

mängu|aeg 1. mängimise aeg Lapsepöli oo ju see mäŋŋiaeg Kaa; mäńgu aeg sol `ammu `möödä Juu

2. loomade paarimisaeg `metsist saab `vaide keväde `mäŋŋo ajal `lassa Lüg; kui tedred kebade kudrutavad, siis `öötasse: see oo tedre mängu aeg Mär; kevade on tedre mängu aeg VJg; linnu mängu aeg Trm

märk|lõng 1. = märk|niit märk `lõngaga mõned `õmblevad nime tähed linade `pääle Lüg; märk lõng, `miska pesu `märgita Jõh; pesu märgiti, siis oli `enne ikke märklõng, oma nimetähed `tehti `peale Juu

2. lõng kootud kangaosa pikkuse märkimiseks `kangale `pandi märgid `sisse - - kudumese ajal `nähti, paelu kujutud oo, `öeti märk lõng Tõs

niu|lõng → neo|lõng