[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pae- Lie ies õli suur paelamakas, sie õli `kaitsest, et süed ei kukku põrandalle; õlen pae`murrust `paasigi tuond Lüg; Pae`raadik, õhuke `mulla kõrd, all `puhta paas; Kivine põld - - pae`rahka täis Jõh; `ulgul on paekari, siind viis `virsta, sääl on pae`pohja Vai; se‿o nii paeringane moa, pael natuke `mulda peal, kividega segamili Jaa; Tagaverel olid suured paeaugud, sealt murti `sõukest `pehmed kivi, missest `korsnad `tehti Pöi; ta `olli pae`murdus tööl Muh; luud, paljas paemaa, mis äi kasu `rohtu äi midad Phl; mes se va paekiires oo, see kasvata `villa kedägi; inimese iho `tõmbab nii kõbaks kui üks paetükk Mar; sii Vigalas ei ole pae`põhja, sii oo saue põhi Vig; paemurd, `väeti `paasi igass `poole, kus `tarbis oli Mih; `Änges oo üks paeseĺjak Tor; pae`murdus üsnä luanetäs vesi Juu; kerise paaś - - talvel `reega `toodi paemurrust HJn; `sahvretelle ja kodadelle tehakse paepõrand Amb; meil sauemaad ei ole, paemaa on, pae põhjaga JJn; mõni mua on nisuke paeruadik, sie kasvatab paremine `vilja kui munakivi ruadik Kad; `kartuli `keldril on paepõhi all Sim; paemaad põle `ollagi siin nurgas KJn; kos pae`panke `väĺlä murrõtass, sääl om kivi murd Kam; tu̬u̬ vana paemaa, ega sääl ei ole vett Ote; pae põh́agaʔ maa Rõu