[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

mure2 mure Jõe Ran TMr, g -da Kuu(g -ja) Lüg Jõh Vai Rei Mar Mär Var Tõs Tor KPõ TaPõ Plt KJn Trv Nõo Kam/n murre/ Ote, murre Puh; n, g mure hrv Jäm Muh, Pöi Hi(mo-); murõ g -da Kam; murõh Kra; pl `murred Vai, murrõʔ Räp kergesti murenev, rabe, pude meriärg - - neil on ia mure liha ka Jõe; kivije `pääle siis `temmati kohe verk ja siel siis `praadis `toise (meremuda) `üästi murejaks, siis kätte vahel sai [lahti] `ierutud Kuu; `kartulid on `ninda muredad, et süö kõhe `lusti perast Lüg; maa on mure Vai; `Kangesti kenad mured käkid olid, isuga söö Pöi; nee oo nii mured `tuhlid et Muh; tainas ni mure, ei kinnida künast `välja vötta Rei; muld oo elos mure, `pehme ja rabamene Mar; ea apu mure piim oo, kui piima tükid‿o suured ja `pehmed sees Mär; kalad läin jo na muredas, `pehmes kõik. apud teesed koa, alvas läin Tõs; ilusad muredad kartulad, ei kannata kaua `keeta Tor; see on `niuke rabe ja mure moa Juu; kevadine jää on mure, ei tohi `peale `minna HJn; paakspuud on irmus muredad puud Amb; raud kivid lähvad põletamisega muredaks Koe; `kangest oli ia `süia sie mure piim, nõnna nagu kardule pudru VMr; `lehtsel einal on nisukesed tedre madalad ulgas, kõiksugu `lehte ulgas. kui `liiga ei kuiva, ega siis muredaks ei lähe Sim; Need kivid on paremad, mis nii nagu soodest leiti ja mua seest, mis päeva põle suanud - - ei õle muredad Trm; leib on jäenud muredast, ei õle iast kastetud, kui `nuaga `leikad, pudeneb Pal; mua on pude, mure `künda Ksi; muredad õõnad KJn; ni̬i̬ om üits ää mure `kartuli, mis jahule tummale lääve, ku na keedetess Trv; Ni̬i̬ on äste mureda krõbuski vai präänigu Nõo; väegä murre raud, es kennätä `ki̬i̬tä Kam; mureda vorsti ja ää mure sai Ote; ma˽`tahtsõ `kartolt `väega `ohkõsõlt `ku̬u̬ri, et sõ̭ss saava˽hää˽murrõʔ, aga `saiva siĺmikatsõʔ, nii et es `tihka˽lavva pääle `pandagiʔ Räp; murõh ole eiʔ Kra Vrd murejas, murekas2