Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
mulisama, mulisema mulisama Trv Nõo Kan Har/-mma/ Vas Rõu; mulis|ema Kuu Jõh IisR Jäm Pöi Kse Vig Jür JMd VJg I TLä Ote Rõn, -emma Lüg Plv, -em(e) Hls Krk, -õmma Vas Räp, -õmõ San; (sa) mulisõt Krl
1. mulinat tegema ku vesi kõvast kieb, siis muliseb Lüg;
Raav jooseb nõnda et muliseb Pöi;
vesi muliseb, kui kieb VJg;
ku `vennegä lähväd, aerudega lü̬ü̬b vette, vesi muliseb Kod;
kos `pehme pori muliseb, ega sääl ei ole `vähja Hls;
jõgi mulisess, ju̬u̬sk ku mullin Krk;
pada nakap jo veidikese mulisema Puh;
vanatońt tullu `kuuldest `väĺla, vesi mugu vatutanu ja mulisnu Nõo;
võrõndiku kaala pääl vesi ju̬u̬sk niu mulisõmise `mu̬u̬du San;
keväjelt i̬i̬n ja ojan vesi mulisõss ja vatutass ja˽keeritelless Har || keväjä, ku ilosaʔ hummoguʔ ommaʔ, sõ̭ss tedreʔ `võtvaʔ nigu mulisass Kan Vrd mülisema 2. a. lobisema, latrama Mes te mulisete siin, `tüütäb peris ärä Kuu;
Akab mulisema, mil pole mõtet Vig;
Noored `kampas kuos, kis aga `oskab `äśti muliseda, tühja juttu `aada Jür;
küll tema armastab aga muliseda JMd;
mes sa mulised, jää kõrd vait Trm;
kui [
kaks]
mulisevad, siis kolmas ei taha kuulata Lai;
las muliseb pääle, ärä ti̬i̬ `väĺlägi Ran;
kel paĺlu juttu om, siss tu̬u̬ mugu muliseb Nõo;
ta mulisess kõ̭kkõ `mu̬u̬du Ote;
inemiseʔ muliseseʔ paĺlogi, kas tu̬u̬ kõik `õigõ um Plv b. arusaamatult rääkima midä sa mulised, kui su juttust midagi `arvu et saa Lüg;
`Ütle sõna `selgehe, arʔ naaku mulisõmma Vas;
keä su mulisõmisõst õigõ `arvo kah saaʔ Räp Vrd molisamma