[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mitu mitu g `mitme eP(v.a Khn) M TLä Võn, `mitma Kod T V(mito; g `mitmõ); midu SaLä, mito Kul Vig Ris Kod, mittu R(mitto Vai; g `mitma Kuu), g `mitme; metu Kär(medu) Vll Muh L(mä- Tõs) Ris Trm VlPõ Hls, meto hajusalt Lä, Aud, g `metme; mjõtu g `mjõtmõ Khn; mütu g `mütme Sa(müdu) Hi(müto Käi) Rid Aud, mütme Rei; rõhutatult ka mittu Puh Nõo

1. umbmäärane arvsõnaline asesõna a. umbmäärane arv; suurem umbmäärane hulk sest on mittu `aastad tied (möödas) Jõe; `mitmald [inimeselt] veid `vergud ärä; Ma olen jo `mitmale `kerrale `seenes käünd, pütt hakkab jo `täüe ligemäs `saama Kuu; mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi, kas on järele või on `otsas Hlj; `pirda on jagatu `mitme `ossa Vai; Ühna `körge oone, katust ise mütu `sülda Ans; tεεb midu `vargust taal iŋŋe pεεl on; meil lεheb veel müdu `pääva εε eina teuks Khk; ta oli `lennas joond medu `pääva Kär; mütu `aastad oli `möisas `röntnikuks Krj; `mitmed olid, kes tite`voodi ära surid Vll; `Mütme küla `kohta oli üks vana pilli rääts; `Sõnna on siit mütu `võrsta Pöi; `metme pere rahvas tulavad kokku; nee pätid‿o `mitme `jalgas käin Muh; Eal lapsel mütu nime Rei; nüüd põle änam `põtra näind metu-metu `aastad Rid; eks `aegost ole `metmet `moodi Mar; mitot `aśja olen `rääkind juba Kul; `tiiśkuse rohod oo `mitmet `seĺtsi Mär; veissel naa metu võsa sarbe peäl, naa metu `poega tä toond oo Vig; sõniku kesä põld jääb `pahkrase kuevaga, kui metu `korda `vihma suand Var; seoksid `kohtasid sii ike oo `metmid Mih; pannase vesi [linnasejahu] `piäle ja, ja siis liub, mätu `tundi liub Tõs; `Meite põlvõ rahvas sai `mjõtmõsi sõdasi nähä Khn; uhakid oo `metmet `tõugu, piimuhakad ja karuuhakad Aud; `meega võib `mitmid `aigusi parandada Vän; jääd kaada läksi metu kilu`meetert Hää; ma olen `mitmed mured läbi elan; eks sedasi ole mito omast `ilma jään Ris; tema on `mitmes supis kiend, ta on mitu `vaeva näind Kei; ta on `mitmed `oastad ju seal, kolmat `oastad ju Juu; Ma olen mitugi `mustlast töele pand Amb; tal on `mitme mehe jõud JMd; `mitmedel on luamad nii ädas, et `ammuvad laudas HljK; õlen jo nähnd `mitme `põlve rahvast Trm; üks lähäb, egä `mitmed ei sua käedä Kod; `veśki juurest tulivad mitu inimest Lai; ühe `ööga võisid `käia metu `kohta läbi Pil; vanasti - - ju `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mitu nädalt juba `peskmada Vil; va `kirjega suka [kooti] `mitma lõngaga Trv; temäl om mitu ki̮i̮lt suhun, temä kõneless `mitmet ki̮i̮lt Krk; lännuva siss talu rahvass `mitma mehega, et lähme `kaema, mes säl om; toda ole mia kuulu `mitmide käest, et tu̬u̬ kimmelgu ais tennä `tervess Ran; vanami̮i̮s ai pää `aknast `väĺlä ja välk lei poole pää seest elu ärä, tõese poolega eläss vi̮i̮l mittu mitu `aastat; mõni mõśtap `ulka `ki̮i̮li, kõnelep `mitma keele pääl Puh; `mitmade `paika ole `poiśsi `karja kaobelnu, aga ike tuleb ärä, ei teeni `koskil; üle-eelätse tõi üte pätsi `leiba `endäle, toda saab mul `mitmõss päeväss Nõo; kaśsil `oĺle kat́s `poiga ärä ollu, siss nakaśs kolima, rummaĺ kaśs, teǵe poja `mitmahe `paika Võn; nüid ma ei ole enäp `mitmit `aastit ummelnu Ote; tu̬u̬ poiss olli täl enne sõta joba, aga temä tõmmass `mitmaga Rõn; paekivvi om ka `mitmat `karva; ma‿lõ mito kõrd taa `haigõ jala ärʔ osanuʔ (jalale uuesti haiget saanud) Kan; inemiisi om mitund `tõugu, mõ̭ni om pikä pihaga, mõ̭ni `lühkü pihaga Har; mul um ḿugra lõḱs kah, `mitmahe `paika pańni ma lõǵsi Rõu; sai ossö (oina) käest säärdse hoobi, et pää halutass mito `päiva Räp; tu̬u̬d võit `mitmehe `päähä (mitut moodi) üldäʔ Se || vae, küll on `laadal mitto (palju) inimesi Vai; mul oli `mitmed (mitmesuguseid) lõnga `otsa ja tegin nendest [kindad] JJn; mitu mõnda mõnedki mitu `mõnda `aastad põle põllus olnd, saue mulla maa, kana`perssid ristik täis; mitu `mõnda oo ää läind (surnud) Vig b. hulk, päris palju (umbmäärasest ajast) pole teist `mütmel aeal nεind, tεε‿p on ta εε surnd; tuba `ränkas, midu `aega `pühkimata olnd Khk; Sellest `jätkub `mütmeks ajaks Kaa; mool narr (kidi) `mitmed `aega kää `randmes Krj; ta oli mitu `aega `aige muas Pöi; ma es keeda εnam `mitmel aal selle `katlaga Muh; Kui ea inimene kurjaks saab, siis aa ta mütu aega kuri Emm; `jätkob `metmeks ajaks LNg; määletan seda mitu `aega veel Mär; `enne kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; lõi `kangesti punaseks, mitu `auku lõi `sisse, mädanes mitu `aega Ann; sedä sinekivi ei õle `mitmal `mitmal ajal; `tahtsin `kapsasuppi, juba `mitmed ajad käib imu tämä järele Kod; panivad ükskord kogrid lina likku, elasivad sial mitu `aega Lai; `peksime isi mitu `aega seda `rehte; püt́t on sõõnetand, mitu `aega pesemätä KJn; siit annap `mitmess ajass [lehmadele heinu] võtta Trv; kui `vihma `pääle ei sata, saesab [leivataignaga klaasitud aken] mitu `aiga, kos `vihma `pääle es käi Ran; no seräst ilusat õdagut kui `täämbäne õtak om, ei ole `mitmal ajal ollu Puh; sul seo käsi om mitu `aiga `aige Krl; no ei olõ ma mitu `aigu `liina saanuʔ Har

2. (küsimuses arvu, hulga kohta) Mütu suitsu teite külas on Jäm; mütu miist `teitid oli Khk; mütu lütti sa lööd, kui öhukse kiviga vett kaudu `viskad Krj; mitu nisu `napra seal `olli; `mitme aas‿s (mis kell) peab lõunat olema (lõunasöök valmis tehtud) Muh; Mütu püutäit `tangu ma pea panema supi `sisse Rei; metu `süldä vahet on Rid; `Mjõtmõssõ `kohta `mõrdu aasid Khn; metu aru seal `oĺli [västral] Vän; mitu rubla se maksab Juu; mitu `laugu on `ahtes Sim; mitut sa tahad Iis; mitu teid sedä juttu kuulive, kui ta kõneĺ; mitu (kui palju) miul sedä vett lää; mitu `aiga (kui kaua) ta siin olli Krk; mitu aastat sa ollit kodust ärä Puh; mitu tükki lihä sääl `olli Nõo; `mitman latsen (mitmelapselises peres) `kaśvide Kam; `mitma tuńni peräst sa˽tagasi saat Har; `mitmõ `nitseline kangass sul `oĺle Plv

3. (kõrvallause alguses) Võtsi tasust uuri ja voatasi, mitu (kui palju) kellu on Pöi; üks poiss oli siiss selle `pisse raamatuga, kus ta `kirja pani, mätu tükki igäüks omal [kartuleid keema] paneb Tõs; Lugulõng (võrkelõng) tõmmati `sisse, et ära näed, mitu lugu juba kääritu Hää; mito sõna tä (kägu) kukob - - nõnnamito uassad ma elän Kod; tu̬u̬ tu tollipulk, ma kae, mitu `toĺli si̮i̮ laud piḱk om Nõo

Vrd mituks