I.
küsiv-siduv asesõna 1. (otsestes küsimustes) a. (asjadest, nähtustest) `miska sa neid `kaevasid, `lapjaga vai;
midä‿s nüüd viel arudatte Kuu;
mitte‿i old `palmi`puude püha, mida püha sie oli VNg;
midä `karva `riide õli;
Minest see kepp on `tehtud Lüg;
mes sia tahad;
mine sies neid käkkisi `keitädä Vai;
missest se tuli niid [
et katus vett ei pidanud]
Ans;
millest sa paers `rääkisid Khk;
Missel sii seike sant ais juures oo;
Minnega sa tulid, pussi vei autuga Kaa;
mis ta sääl ometi teeb Pha;
missest se maea - - `tehtud on Pöi;
misest sool kõht täis‿o;
mis ta `jalgel [
viga]
oo Muh;
mekega ma seda tee Emm;
Mike pärast sa änam `meile äi tule Rei;
mes sa nεεd sεεld Käi;
mes eest ma sis `soole selle anna Mar;
me‿sa seal teed, mes (
kurjustavalt loomale)
Kul;
mellest see tuleb, et see viin nii magus oo Han;
mil viisil me selle `töögä küll `valmis saame Tõs;
Mis jõlm uõmõ tulga Khn;
mis sol asjaks oli, et kua `meile tulid Juu;
mis me tahme teha Amb;
mes edess sa minuda leid;
mes asi ae sinuda `seie Kod;
mikege na sõidive Hls;
minnest nemä olli, õbe keedi ja õbe sõle;
miket `mu̬u̬du sa sõkut;
mike keeli sa kõnelet Krk;
mes i̬i̬st om kõ̭ik noore inimese jalutu;
midä me tegema nakame Puh;
mes sul om sääl, `näitä mulle kah Nõo;
kuĺl läits `taivade, mikaga sinnä `perrä mińdäss Kam;
mis tä tu̬u̬ `vi̮i̮ge tegi;
`minkagõ˽sa˽keedät söögi;
mis `aastõarul sa‿lt `sündenu San;
miist sa kõ̭nõlõt;
mike peräst sa `seantse mõrru `näoge `vaadit miu pääl Krl;
sis paaba üteĺ, mis sul mukka asi oĺl Se;
mis vika om Lei b. (elusolenditest) misseks ta ennest koolib Vll;
mikess si̬i̬ `saagi Krk 2. (eri laadi küsilausetes või küsimust väljendavates lauseosades, ka ühesõnalise küsilausena) a. miks, mispärast kaśs, mes sa lähäd `patja `pääle Kuu; mida sie `kassi `näugu VNg; `tulga taha`puole, midä `sinne `jäätä Lüg; midä nüüd pojal viga on, midä tämä nüüd kisendä Vai; mis vöeras inimene sest nönda pärib Khk; Misseks ma peaksi eesele veel vanuigi söhukest rassi kaela vetma Kaa; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Mis laps krabiseb `vastu, kui teda `kästa midagid teha Rei; mis `teete vallatust Mär; mis sa `meile tulid - - oli `asja koa või Tõs; ei tea, mis sa pölastad `keiki Ris; mis sa sest lapsest `kiusad Tür; mis sa sirvid (vahid) most Sim; mis sa nõnna `oopled ennast, `oopleb nagu ei tea, mis tema on Pal; temä läits, mis sea (sina) ka es lää Trv; aga ta padrass küll, täl `oĺli südä täis, et mes miä temä `asja putte Nõo; mis te nii pilgeni olete pannu TMr; mi‿sa tiäst `sisse tõit San; mis sa ilma`aigu küsüt, ma õks ei `ütle Krl; vanapakań sai vihatsõs, et mis ärä `tundse Vas; [kubjas] oĺl `pesnü üte kuvvetõist`aaśtalise noorõmehe äräʔ, et mis es künnäʔ nii paĺlo ja nii `häste, ku timä `tahtse Räp b. (määraküsimustes) mis‿si (kui palju) kell on Lüg; Mis iest (kui kallilt) `suapad said Khn c. (muud juhud) Midä, ma hüäst ei `kuule, `räägi kovemine Kuu; vahest äi saa aru, mes teina `ütleb, siis `ööda mis Rei; kas õdrad tänä ärä `truĺli, mäs Kod; miket (mida sa ütlesid) Krk
3. (retoorilistes lausetes) mes mina `oskan juttustada Kuu; mida `sellest `asja on, on tä `mustlane vai tattaa·r; mida sulane mina olen (olen liiga noor) VNg; mes sa vahid, mene `nurka Lüg; pole [enam] `ambud suus, mis mihele se veel lihab Ans; mis neist rugidest `seaste `niita pole, nii öhused Khk; Mis sa lolli räägid Kaa; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide Pöi; mis ma sest küsi Muh; kus sa lähäd, mes (lehmale) Kul; mis sügise `aegu viga oo Mär; `peimel oli jo naine kää, mes siis veel Kir; Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädäma Khn; Mis sii viga, tal ju korsnas pääl Hää; see alles uheti muĺlikas, mis tema `piima annab Kos; laps, mis tema teab, kuus talvet käin `koolis Amb; mis sa ikke parata võid; mis sial `viitsida on Pee; mis nisukeste `vaiksete `ilmadega viga tüöd teha VMr; jumaluke, mes näväd süäväd Kod; mis elu sihuke on, kikerdab (vireleb) `peale Pil; mikeg ma sedä ärä `ti̬i̬nin ole, et miu tüdär vanatüdrukuss jääb Hls; mis linna`rahvel viga eläde, egä nende põld ei `põua Krk; noore inimese om armukadeda, mes armukade tu vana enämb om Ran; `nu̬u̬rust `oĺli ja `kõŕgust `oĺli, mes viga `joosta; mes peremiss sa olet, kui maja om kõ̭ik sul upakeli Nõo; mis siss vi̬i̬l ti̮i̮t, siss koolõt `näĺgä; midä sa koosõrdõt San; kuradi lähk, mis tu̬u̬ sulle `haiget tege, ku tõõne parembede elass ku sa Kan; mis siss, [kui ta] ei˽tulõ, ei tulõ Har; inemeseʔ `heitüvä küll äräh, aga mis tetä, võtiva võ̭õ̭ra ilostõ lahkõstõ `vasta Räp
4. (kõrvallauset pealausega sidudes) a. (asjadest, olukordadest, nähtustest) `kousid on `purje `nurkades, `miska saab `purjed `kinni `seutud `mastisse Jõe; `silku `viedi `maale ja siis sen iest sai `jälle rugi ja, `miŋŋest siis `leibä `talvel `tehti Kuu; `vihma sadu, mida üleni `märjaks tegi, nii et `ambad `plaksus suus; `laula ikke, mis ka laul ilus on Hlj; ried, minedega sai `käie, õlid `tehtod puha puust; tule isä `vaata, midä ilus muna Lüg; `ussi tõbe `arstiti `selle `puuga, `miska õli `ussi tappetud Jõh; sie oli siis une nägö, midä sie `praigo `rääkisid Vai; tühi maa, missel pole `viĺla pεεl mitte Jäm; missel arvad `ambad, seda `üitaste arva `ambaga saag Ans; mida `kaugemale sa lεhed, seda `süamaks meri lεheb Khk; [seda] `üiti va lammas`karva tüśs, missest `muistised peelisrided said `tehtud Mus; kui `seepi `anti, siis `ööti: pruudi kot́t on must, oot ma anna ka seda, misega `puhtaks peseb Jaa; ma usun, et‿se usk `õige on, mise `sisse ma usun; see on käru, messel on üks ainuke ratas Pöi; se‿o pahl neh, mis `külges malgad rippuvad Muh; pihtjälg [on see] - - mikest uks `kinni `panta ja `lahti `veeda Emm; se saab laeva reegs kutsut, mikega laev `merre ajadagse Phl; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; mis suur maru on, se `metsa täieste äävitab Mär; täma pani lõngad siis, mis kedratud lõngad olid juba, täma pani need likesse Kir; mis vilets [lina] oli, sai takkudes, ja mis iad, need `siuti `kimpu, [said] ää `müidud Lih; mis saad kuiv oli, se `küine läks Han; see oo see vorsti puter, mes keedetse Tõs; nä nüid põle kellegilgi `seokest `müt́si mette, mis ennem ikke olid Aud; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; mis täna omiku pekseti, si kohe tuulati ära Juu; oli nisukene `pulber ikke, `miska nad [punast] `väŕvisid KuuK; mis vanad metsamaad on, sial ta (võilill) ei aja oma `juuri, aga mis jäätmaad on, sial [kasvab] JJn; olen paelu ää unustand, mes nad on `rääkind Tür; mida pikemb sie `vastla sõit, seda pikemad linad pidid `kasvama; kruus oli kohe niisukene jäme liiv, miska küüriti Kad; medä räbälämäd `riided, sedä `ausam [inimene] õli Kod; tü̬ü̬ [on] kõik, mes toedab Pal; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelbol końt on Ksi; midä `rohkem `koeri, sedä vedeläm lake vns KJn; ti̬i̬p ärä puha, mis käset; midä suurep ädä, sedä lähep abi vns Krk; medä suuremb tuul ja toŕm, sedä `rohkemb `tuĺli kala Ran; t‿om kõ̭ik `U̬u̬ta mõts, mest ti̮i̮ läbi läp; mes undi suun, tu̬u̬ undi `persen vns Nõo; siss rehitsedi, mis `tarre terä `oĺli pudinu Ote; tu̬u̬ om ru̬u̬p, mikage ütsi seätess San; täüdäss (tökat), mikkä obõste `riistu määritess Krl; medä pümehep üü, sedä paremb varast kińni˽püüdäʔ Har; mis oĺl iks kõnõldu palk, tu̬u̬ - - `maśse ärä˽küll; nedo (kelk) om tu̬u̬, `milka liueldõss Plv; `Vannõ küll `hirmsahe, aga tu̬u̬ es `auta õ̭ks inämb midäge, mis lännüʔ, tu̬u̬ lännüʔ Räp; mis `suhkri`jauhhõ `rohkõp panõt, tu kõvõp [õlu] saa Se b. (elusolenditest) sie vend, mes ärä uppus - - sie oli old `seitsme `aastane Kuu; sie on kägu, midä nüüd `laula; kust sa tiad, mida sie on, mies vai `naine VNg; `aigemajades on küll alastajaõed, mida `aigeid talitavad; eks ma `karjas nähnd ka, mida pere`naine õli paremb, mida pahemb Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps, midä tämä `juures `praigo on Vai; końt`vöörad, mis `kutsumata `sisse `lähtvad Jäm; kipper oli see mees, mis keis `laeva sadamast ää `viimas Mus; Mis siga sündides, see siga surres Pha; se‿o üks kuri vanaeit, mis `kangest `tapleb ja raksub Pöi; korp (ronk) on se, mis `taeva all karjub Phl; meil poiss, se mis `söaväs surma sai, see oli näind Noa; `neegrid olid mustad inimesed, mis pidid tööd tegemä Mar; mes mõni tuttav oli, ehk sellele `ańti koa [süüa] Kir; paelu, mis `rampi ää ka surevad Vän; pit́sid olid müt́si serva all `servas, aga - - tüdrukud olid ilma pit́sita, siis sai näha, et mis oli naene ja mis oli tüdruk Nis; lehmad olid küll kirjakud, mis kirjud olid Hag; vaemuks `üiti, mis pidid iga pää väilas olema HJn; ta akkab `sulle siis `vasta, mis `kange laps on Amb; ablas vasikas, mis `iasti joob Ann; mõni, mis on ia lammas, `ańdis viis `naela, mõni kolm `naela `villu VMr; [neid oli] üle `kümne, mis saivad `peksa Äks; on küll neid `lehmi, mis ilma `sarvedeta on; mis obused väĺjas, neil olid tekid pial, käsipuu külles `kińni Lai; nüid on jala`käijaid vähä, mõni ainuke mis sa näed et jala, ikke ratastega `tõmmavad Plt; miust nooremid inimesi ma tään, mitu tükki, mis ei saa `püśtigi tõusta Vil; aga mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̮i̮d käisid peris obosega kohe KJn; kost sina sedä võit teedä, kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel; nu̬u̬ mehiläse, mes puun omava, nu̬u̬ laseva `poiga Nõo; tu obene, mis `aiget sai, `jäeti ti̮i̮ `vi̮i̮rde maha Kam; nu̬u̬ mis sääl `sü̬ü̬ki teḱkive, nu̬u̬ `pańdivõ suurõ paa kivve pääle üless, siss teḱkive San; seo rahvas um siin roodsi rahvas, mis `perrä umma `jäänüʔ Vas