[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mettima mettima, (ma) meti Han, medin Kuu/ma-inf -mä/; met́tima Tor Sim Plt, `met́mä Kod KJn, (ma) met́in; mättima, (ta) mätib Khk Mus Kaa Pöi Muh Var

1. metiga katma linast riiet met́itase lina`seemne `veega Tor; kui kangas on laug ja villane (karvane), met́imä tämädä piimägä või lambieliga; `lõngu met́itässe lina`si̬i̬mne eliga ehk rõõsa piimägä Kod; lõngad on abrad, peab met́tima Plt; kangast met́itasse lina`seemne met́iga, ku kangas pude KJn

2. määrdunuks tegema mättind ennast `jälle sitaga kogu; sa oled leidi ää mättind Mus; poiss mättis oma kooli asjad tindiga ää Pöi; äe mättig roamatud - - äe mitte Muh; Jakk eest na metitud Han; porine tee mätib ärä Var || minkima oli ennast nii ära met́tind, uuled olid ära väŕvitud ja silma kulmud olid mustad Sim

Vrd mittima

3. mätsima Kus täna pani lund varpima - - mätib suud-silmad otse pümeks Kaa; ma mäti selle - - sauega `kinni Pöi