[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

meski1 n, g `meski R hajusalt Sa, Muh Hi LNg Rid Kul Rap JJn, meski Jäm Kse, `meśki LNg HMd Nis Kei Jür Amb Ann Pee Koe Kad VJg Sim Äks Ksi Lai, meśki VJg Trm MMg, `meske Ans Khk SaId Hi Mar Vig Kir Juu, meske LNg Mar, `mõśki Khn(`mõskõ) Ris(`mö-) Juu, mõśki Mär(-s-) Plt, `mõśke PJg/-s-/ Saa; mesk KJn/-ś-/, g `meski Rei, meski Vig; mõsk Var, g `mõske Kse; mõśk Vän Pil, g mõse Var Tõs(g `mõśki) Pär Tor KJn leotis õlle või viina valmistamiseks Ega sidä `meskit voi sis `rüüpidä, sie otta pasale Kuu; `valge `viina `meski `justkui `kuore `manti pali pääl Lüg; Kui `meski oli `käärind - - akkati ajama `viina IisR; `meski `kange kena `juua, pole veel umalid sees, siis ta‿o magus Krj; `Meske `lasti ikka mõni tuńd liguda, siis kallati soova `peale Pöi; `meski ikka oo magus, virre oo viha Muh; `meski on alles rabaga segamese, kui ära on kornadod, siis on verre Käi; pärm panda ölle `meski sega Rei; tupr oli riist õlle meske liigotameseks LNg; kodo teed oo meske päris paks Mar; üks muna saab `püśti sinna `aśtasse `löödud, kui see `püśti jääb `seismä, siis se‿on paras mõśki Mär; `veega koos oo magus mõśk, punane ja magus nii kui siirup; odra linnastest ja rukki mähädest oli mõśk Var; pani umala viha mõse `sisse, nüid akkab `köimä Tõs; `Mõśki küll juba ligun, akkamõ magi (virret) `lasma Khn; `pańnin näpu mõsese Tor; kiedan vie `piale `meśkille - - `meśki liob kuus `tuńdi Kei; kui õlut `tehti, `pandi `immimä, see `ööldi `mõśki Juu; `meskit segasin kätega, siis jäi käävalu üle JJn; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; sõja ajal `aeti `viina, siis `tehti meśkid ka VJg; kardulid, vili, jahu `pańdi `apnema `tõrte `sisse, siis see oli viina `meśki Sim; meśki on `kartuli rokk, mis `laśti tõrde Trm; `meśki tegemine, si oli vanast, nüid enam seda ei `tehta Ksi; kui ta `käima pannasse ja `väĺla akatasse `laskma, see on mõśk Pil Vrd mess1, miss1