[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

manisk(as) manisk g -i Pöi Mar/-nn-/ Ris Hag VJg Plt(-śk) KJn Hls/-śk/ Krl Har, -a Kuu Jõh Trm/maa-/ KJn Trv; n, g maniski Mar/-nn-/ Mär Var Tõs Tor Hää Hag Juu, -a RId/`maa- Lüg/ Koe, `manii·ska Khk; manesk Ote Vas/-nn-/, mańesk Kod Ran Nõo Urv/-śk/ Plv, mańuśk San Har/-ńn-/, manuš́k Lei, mannüśk Krl, g -i; maneska IisR Rõu, mańeska Se; manisk|as g -a Jõh

1. (valge) riidest rinnaesine, kraealus mehed `kandavatta manisku VNg; `paljo `karvu `rinna pääl, nagu maniska kõhe Jõh; Pani manniski kaela ja lipsu ette Mar; meeste kraed, maniskid ja kõik saavad tärgeldud Mär; maniski `küĺge keib rae Tor; läks `külla, pani maniski `kaela Hag; poistel on maniskid kaelas VJg; vanass õlid räted kaalan, nüid one mańeskid ja lipsid Kod; mehed panevad maniska ette KJn; `keŕkude minnä ame `oĺli iki esi, siss `oĺli nigu mańesk kaalan jälle `valge, õbepri̬i̬s `oĺli i̬i̬n Ran; käte `ümber om tulhvi ja manesk om kaalan Ote; Vanast oĺl iks kat́s kraed kaalan, mańeśk ja˽krae kah, mańeśki pańni iks alaʔ ja˽krae pääle Urv; mõsõ mu mańnuśk välläʔ, tärgeldä ja triigiʔ, ma˽taha hommõn kerikudõ minnen `kaala pandaʔ Har; maneskide ńüpsiʔ ummaʔ ärʔ kadonu Plv; [poisil] kaala `ümbre `valgõ mańeska Se || piltl (looma valgest rinnaesisest) `tõisel [kassil] `valge maniskas ies Jõh; [nimi] Krants käib aga `valge maneskaga `koerale IisR; Kassil oli valge mannisk Mar
2. mansett `Uhke mees oli, rae oli `kaelas, maniskid olid käe Pöi

meriski meriski, meeriski meriski (Haematopus ostralegus) meriski on pisigene lind, punase säärdega; meeriski on - - musta seĺlaga, `valge köhu alusega, taa‿p saa o˛euda mette, varvasjalg Khk Vrd merikas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur