[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R

1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai; mo memmel on kaks last olnd Jäm; suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk; Teise pere memm käis ennest meil Pöi; kuhu see meie memm läks Mär; teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän; ma lään memmega `metsa seenele Saa; memm läks eenamale Juu; tema on veel memme laps (ei käi koolis) MMg; vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi; memm tuli kodo KJn; memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; mia latsen küll näi `memme alati unel Ran; vahi kos sa vahid, a [meie] memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä; taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo; memm oĺl ütsindä˽koton Kan; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu

2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn

3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed; mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar; kõik vanad memmed koos Juu; istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu; tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran

Vrd mämm2

4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür