[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

meele|koht 1. oimukoht `Miele`kohtist `jüksütäb, hakkas vist ving pähä; Tark inimine, `miele`kohtist `kaugald `paljas Kuu; kui `miele `kõhta lüö, siis on `valmis (surnud) Jõh; meele kuhast `akvad `iused alliks minema Ans; Meele koht on inimesel irmus ellik Pöi; inimene kohe vaga kui paned meele`kohta Mar; miul läks üks soon meelekohal `lõhki Saa; meelekoht on inimese elu Kei; miele kohad, inimese miel ja `mõistus ikke siin on Kad; miäle kõht on kõege õrnem. ku `kämlegä panid `vassa miäle `kõhta, kõhe `plartsti muan Kod; meele koht peksab Plt; meelekohalt pää valutap Trv

2. lõgemekoht `Lapsel päälael `mielekõht Lüg; Lapsel on meelekoht `pehme, `lahti, luud ei ole Hää; meelekoht - - üks `uasta seisab lapsel `lahti, kui `ińgab, siis kõik liigub Ksi; tilluksel latsel om meelekoht, pää laen Pst
Vrd meele|kotus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur