[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

massak, massakas1 massa|k g -ga SaLä(-gu Jäm Khk) Hi(-ka Käi Phl); massa|kas g -ka IisR/`m-/ Sa(-gu Khk, -ku Ans) Muh Mar Kse Khn/-śs-/ JõeK Amb, -gas g -ga Jäm Khk Emm Rei

1. putukas kut massagad `sorkivad ülalt ala sedasi, siis tulab kuri ilm, sadu. kut sööluvad üks läbi teise, siis kena ilm Jäm; massak närib, aab suure punni üles; sääl oli‿s oomiku vara nii pailu massagid, lassid obuste `pεεle, mette obuste `karvi‿s ole näha Khk; ma eida `siia `pitka, sa aka mo peelt massagid ää `peksama Mus; Allid massakad, mis puu koore vahel ronivad, siis kui puu on maha `vöetud ja seisnud `aastapäevad Krj; riie läind massakatega täis Pha; massakad oo pisiksed loomad - - närivad obuse tuliseks Vll; Pane äga piimaruusile põesa ääres riie vissist peale, muidu ussid, massakad lähtvad sisse; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajasid, siis tuli `varsti `vihma Pöi; neid massakud (täisid) oo sool pailu; leeskana, se‿o `sõuke pisike kiri massakas Muh; massagad on, vεhest `ööda kihulest ka Emm; Lapse nägu massagate ammustusest paisedand; Sui `öhtutel neid massagid keik kohad täis Rei; sεεsed ja putugad ja pisigest massagad `lendavad - - nii `kangeste pisavad Phl; massakad süövad, ei saa `niita, nied on alati kallal JõeK

2. uss, madu üks massakas oli `pöösa all keras Kaa; massakas, mis maad mööda roinib, vahel on pölde peal ka Krj; `Sõukse palavaga massakad ronivad põõsastest `välja Pöi; mena lõi `jälle öhö massaka maha; massakad oo ussid, mis `raipe kallal Mar

3. halv; piltl Äi meite Juuli taha seikest massakat - - üht eesele meheks saaja Kaa; See on muidu üks massakas (väike lahja loom), `sõuksest äi tule `looma midagi Pöi; oh sa kurati massakas, sańt inimene Muh; Rahvamajas oli maśsaku (mandrirahvast) rohkõm kui `kihnlasi Khn

Vrd matak(as)2