[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 2 artiklit

marjakas1 marjak|as g -a Ksi VlPõ Ran Puh/n -ass/; marja|k g -ku M(-gu Krk) Ote; pl maŕakuʔ Plv umbrohuseeme või -puru aluse rukkid marjakid täis Pil; Kaer oli mul küll `tämmu`aasta kehv, `paĺlad kõlud ja marjakad SJn; Umbrohu `si̬i̬mned ja teri kah läks masina `alla, ni̬i̬d marjakad `anti kanadele Vil; marjaku `einte sehen Trv; paĺlu marjakid om viĺla sehen, `rõika marjaku või näĺgeina marjaku Pst; kukatsi pannass paigal kanadel, nii nokive säält marjakit siast; `viĺlä sõgluts, marjakut ja `liiva `vällä Krk; ei mäletä muid marjakit kui rõikaenad, noid `kasvi paĺlu; minu mäletäväst om marjakad `väĺlä puhastedu, leevä ja `si̬i̬mne vili piäb puhas olema Ran; pessu aig pandas marjaku eraldi. na tuleva liivasõgla ala ja teri om ka sean Ote || väriheina õis – Plv Vrd marnakas

marjakas2 marjak|as Jäm Muh Rei Kse Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Puh Krl/-asõ/, `marjak|as VNg Vai, g -a

1. marjarikas a. rohkelt marju andev sääl on üvä `marjakas maa, `kasva `paljo `marjo Vai; mets on marjakas Rei; kui paelu `marju `külges, see on marjakas puu Juu; meie `valdas on paeĺu marjakaid `kohtasi JMd; `äśti marjakas nõmm Trm; marjakas puhmass Puh; marjakasõ mõtsa siseĺ paĺlu `marju Krl b. rohke kalamarjaga `äśti marjakad silgud VJg
Vrd marjane
2. (tugevast säärelihasest) see oo nii marjakate seartega Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur