[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maokal(l)i `maokalli Lüg, `maukali Jõh kõhuli `vatsuli on maas ehk `maokalli Lüg; Kukkus `maukali maha Jõh Vrd maokeli

maokas1 `maoka|s Lüg Muh Mar Var Tõs Saa JMd VMr Kod Plt KJn Ran Puh Krl/g -se/ Se, -ss Trv Ran Nõo Rõu Plv Se(-śs), `maogas Vai, g `maoka; `maukas Jõh Kse Hää Juu Jür JõeK ViK Iis Trm Har(n -ss; g `maukatse) Har, `maugas Kuu VNg, g `mauka kõhukas; keskpaigast lai `Maugas paat on küll `raske `soudada, aga `lasti ottab kovasti `vasta; Mes sa süöd, et oled `ninda `maugas Kuu; suur magu ies, `maokas mies Lüg; lihunikkud ja `jeudikkud on `maukad Jõh; see oo nii `maokas et - - `maokas nõu Muh; küll see koa üks `maokas elajas oo Mar; see ete `maokas, kel ia suur kõht ees on Tõs; `Maukas kuh́e ei ole ää, ta võtab pailu vett, sadu `sisse Hää; mia `tahtsin `maokad `laasi, peenikse kaalaga lambi laaś lõi kui `likstigi [katki] , kui palavas läks Saa; on iä `maukas loom Juu; `Maukaks lähed, kui kõht `puńnis või `põńnis Jür; liiga `maukas kuhi võtab `vihma `sisse, nii ei tohi `olla VMr; ia `maukas lehm, `laśtis lehm, `tiine Kad; vasik ju̬u̬b ennäss `maokass, ei tämäss ei sua `õiged lehemä Kod; kos mina tei `endale `maoka `loot́sku, sellega võip joba purjuga ka `sõita; kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass ehk praagamagu Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tuleb kuhjale suur magu, saap `maokass kuhi Nõo; taad vasikat ei massa elu vasikass `jät́mine, ta‿m lühükene ja `maukass Har; taa õigõ˽`maokass elläi, säre suuŕ, suurõ laja `maogaʔ Plv; `maokaʔ lehmäʔ ommaʔ parebaʔ ku hurdadsõʔ Se

maokas2 `maokas Mar Rõu/-ss/, g `maoka Plt; `maukas JMd maitsev see üks ea `maokas leem täna Mar; on õige ia `maukas supp JMd; Mari teeb `maokad `rooga Plt