Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
malgutama1 malgut|ama Kaa Vll Pöi Mar/-go-/ Hää Kod Lai KJn TLä, -eme Krk San, -amma Har Rõu Plv Vas, -õmmõ Krl
1. malgaga lööma,
peksma malgotada saad, [
öeldi]
kui laps koer oo Mar;
Ära lase ennast malgutada Hää;
Malgutasin selle obesekarja siit minemä Kod;
peremees malgutas karja`poissi, [
kes]
oli loomad `vil´ja last Lai;
ta sai mu käest malgutada, sai `malka mu käest KJn;
si̬i̬ muud ei ti̬i̬ ku malguts `tõisi Krk;
kubijass ollu `väega kuri, ütte alati malgutanu teomehi;
Võtnu obesel suu veerest kinni, obene oless lännu sulle järgi, ei oless malgutamist vaja Nõo;
malgudi peńne suurõ malgagõ Krl;
ma malga võta, sõ̭ss ma su malguta Plv;
Häräpusöst es saa muido jako, kuʔ pidi tõõsõ läbi malgutamma Vas || kootidega reht peksma lähmä ärä malgutama Kod Vrd malgerdama 2. a. katusemalku kinnitama Üks `andas `karssa pεεlt `malku ning `vardud käde, teine malgutas Kaa; Akkasid katust malgutama - - uus roo kord `jälle arja `peale ja malgad `peale Pöi b. malku seina lööma sein tulep [enne krohvimist] ärä malgute Krk