[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

majal1 majal ~ maeal ~ maal Kuu Hlj S L K(maial Koe) Trv Hel

1. mujal, teisal ei `targe (kannata) `tuaski `olla majal ku tegi siess Kuu; maal maa`ilmas on teist`muodi `asjad; ma ei ole `kuskilgi maeal käind Hlj; vaada kudas inimesed maeal elavad Khk; maal kohas ikka see `oasta `vilja kasude Jaa; tal es ole maal `kohta mette Pöi; ma pole `kussa majal olnd kui sii Villemel ja Putkaste `valdas Käi; ta‿p seisa majal kut `körtsis Rei; eks majal ole suured sood Mar; `päävä oli maeal tööl ond ja `õhta siis rehele Mär; noorikud, `peimed läksid lammaste `lauta läksid `ehtima koa, `riidid panema - - maeal põln `kohta mette Lih; Äga see sii põle terve põld, meil `põldu majal veel Han; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel Mih; [olen] alati ikke põllal ja mette maeal; sii oo naa `moodi, majal teist `moodi Tõs; käüäkse `püüdmes ikka `välläs meress, kus ikka madalam vesi kui maal ond Khn; se oo tut́tabe, maeal põle abet `ühti, koone `otsas oo PJg; Olgu küll, et majal oo ia elada, aga kodu ikki kõege parem; isi oo sii, aga mõtted oo majal Tor; öhös `kohtes `sahvrel on põrand all, aga maal on kõik kibi Juu; ei ma Venemal maal põle käind, kroonumes olin viis `oastad Kos; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; maal iĺmas kahe köiega `panna kuorm `kińni JõeK; mina põle elevańt̀i majal näind kui pildi pial JMd; noorest peast olin teenijaks taludes, aga vahest sai koa majal tööl `oldud Tür; ta miel on majal, ta mõtted on laiali; ta põle siin, ta elab maial Koe; maal kańdis ei ole `ambaid siŕbil Sim; maśsindamese aeg olin maeal tü̬ü̬ juures Plt; majal ei taha seista ku peeli seĺläs `ühte `puhku KJn; maal käis `koolis SJn; Ei tää, kudas majal tämmu `kapsad kasvavad, meil on küll viletsad Vil; majal es ole `kellä ku meestel `pükse seen Trv Vrd mojal, mõjal

2. mujale, teisale kus `kuhtas sa majal paned siiss, või jo lagedale jätta mette Mih; `kuskil maeal põle saand, `Pärnu linn oli kõige `kaugemal `kεia PJg; ta on majal läin Ris

majal2 korteris õlivad sääl `Sonda `jaama `juures majal Lüg

majale1 majale ~ maeale ~ `maale Sa Hi Lä PäLo Ha Jä VMr VJg KJn SJn Vil Pst, `maalõ Khn, maa˛ale Kad mujale minge majale `kohta ka küsima Kaa; Lεhe ma siit änam majale kusse Emm; Käi ainuld `poodis, ära sa majale mine Rei; tuul aas aganad majale ja vili kukkus `senna `alla Noa; mena ei ole siit `kuskisse maeale saand Kul; `silkudele ja kapsastele pannakse `vaotist `peale ja majale koa Mär; Ei Ants majale lähä, kui tuleb `meile Han; ma taha siit majale `menna `ühti Mih; ta - - läks majale, ega ta sii põle Aud; lähän sitale, ei lähä maeale `ühti PJg; ega nad majale lähä, kui nad teste orasele lähväd Juu; pojad läksid varssi majale `tööle, nooremad tüdrukud jäid talusse Kos; kus nad `maale `jälle läksid kui kahekesi `trehvama Koe; ega neid `seie `rohkem mahu, paneme muist `maale VMr; ta oli üöld, et tema veśti `tasku nääb, maa˛ale ei nää Kad; ega teda (voodit) majale saand `panna SJn Vrd mojale, mõjale

majale2 korterisse võttasin majale `õige tülika `naiste`rahvast Lüg

majalik majali|k g -ku Kse Kod; majali|kku g -gu VNg

1. kodune, majapidamis- majaligud `toimetused VNg; õma majalik `taĺtus, nagu `lu̬u̬mi õiendata, `sü̬ü̬miss tehä ja `riidid kõrraldata, si̬i̬ on egä`päävne õiendus, majalik õiendus Kod

2. maja eest hoolitsev päris majalik mees Kse

majalt majalt ~ maealt ~ maalt hajusalt Sa L K mujalt äi saa siit, saab maealt ikka Khk; nad ep soa muidu rattud teha, kut nad `laskvad kaksipidi maalt `tuua ne puud Pöi; majalt `kaugemalt tulnd, ei meie seda tunne Mär; Kolijalad oo `neuksed, kel jalad valged, aga majalt oo kõrvid või `raudjad Han; sa‿i saa majalt `menna, kui Lepikult lähäd läbi Mih; Meil ei põlõ `pärmi, `uata ehk suad maalt Khn; Kas te majalt änam läbi ei saa kui just mede õuest PJg; see on majalt maalt sõna Vän; korgi puud maealt ei saan kui `Ispaa·niast HMd; `niine `võetakse niinebu seĺläst, maalt ei soa Juu; ega tal maealt old raha `saada `kuskilt Kos; `sańtide koda, sial `istusid `vaesed, ega nied saand [süüa] `kuśkilt maalt, kui läksid lauakiriku JJn; uksed olivad `lahti, maalt `suitsu `väĺla ei saand ega kostent põld Ann; vett ei suand maealt kätte kui jõgede jäärest VMr; siŕbi seĺg on paksemb kui maalt Sim; `tuĺli majalt `siiä KJn Vrd mojalt, mõjalt