[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kost1 kośt g kośti Aud VJg TaPõ(g kohi Kod) Plt SJn Rõn San V(gośt Lut), kosti Tõs Trv TLä; kost g `kosti Jõe Kuu Vai; all kośtilõ Khn
1. kostitamiseks kaasavõetu või -saadu a. kostitamiseks kaasa toodud või antud toidupoolis, külakost viis `kostiks `saia Jõe; läks `kostiks (sai halvast asjast lahti, läks parajasse kohta) Kuu; toi `miule `kostist vähäne `tuomuksi Vai; Iga perenaine `näitas oma `eldust, mis ta pühadekingist ja kośtist `ańdis [karjusele] Trm; vai meie kõik `kośti viärt – meile tuadasse `kośti; läksid katsele (katsikule) ja veid kośti; kośt süädässe ruttu ärä, siis ei lähä `tu̬u̬ja vanass; kui suu süveleb, suab `kośti; mes mul õlid mõned kośtid viädä Kod; `oĺli raasike eeringet, leevä tükike, tõi meele (meile) ka veedike `kosti Ran; es tu̬u̬ ta `kosti midägi, mugu kõneli ääd juttu `enne Nõo; vanast ku˽`küllä `mińti, sõ̭ss `vi̬i̬di kośtiss uma pala `leibä Urv; `ańti mul kodu tulla kah `kośti üten Har; ma˽tei koorõga˽koho`piimä, vei tälle kośtiss ku‿t́ä jo umah tõbõh oĺl Vas; Lihavõttõ `aigo oĺl - - õ̭ks muna kośtiss üteh Räp; kodo läät, tohi‿i ilm kośtilda minnäʔ; kuri sõna kośt, paha palk; `Puhtõliseʔ eiss ka õks tõiva˽`sü̬ü̬ke kostist Se; põld uut `kośti (sõnnikut) peremehe keest Lut Vt kohikakk || maiustus(ed) ma ańni kosti pääle tälle rahha. [ütlesin] latsõlõ: mine osta `koste `hindäle Se b. altkäemaks, meelehea Kostikompsu veedi kui juhtus neskest suupäralist õlema see aeg kui sepal kedagi lassid teha Trm; siis `võeti `sisse suure kohiga [haiglasse] Kod; tu̬u̬ sägä `viidu `mõisaärräle kostiss Puh; tu̬u̬ olna viinu `kohtuärräle `kosti, selleperäst mõistetu tälle `õiguss Nõo c. fig keretäis; riidlemine `ańti ea kośt. sai ea kośti (peksust) Aud; kas saeta esimese kośti - - kätte, saeta sõemata; saksad saed õma kośti kätte, enäm `seie ei tule Kod
2. külaline – Se Lei Lut ku `pernane süüt `puusa, tu̬u̬ voori kośt raade, ku pääd süüt siss tu̬u̬ voori `mõõtlõss: `minkas ma võta kośti `vasta; sa olõ‿i kutsut kośt; harak kadsatass, tulõ tiid vai gośt kavvõmbast Lut
3. (kohakäänetes) külla, võõrusele; külas, võõrusel läks `toise talo `kosti Vai; [Jõnn] `Kutsus `meiti oma laeva `piäle kośtilõ Khn; ennemalt kutsuti `kośti, nüid on `külla Trm; egä sind `sinna `kośti põle viädud, piäd kõvass tü̬ü̬d tegemä; poiss käis kodo kohin; talvel õli kodo kośtin Kod; kõik õli `mihkli päävast lõpetet, pideti püha, eks sõbrad ja `tutvad tulid `kośti Pal; lähvad `kośti venna poole Äks; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; noorik lät́s `kośtelõ; ma käve ka kośtil Plv; tädi tuĺl meile kośtilõ Räp; kostõl ommavaʔ; miiśs ḱäu `nurmõ, tulõ õnnõ kodo kostõlõ Se

kotikane dem < kott1 No `joulupuul sai iga kodikase ka, kus olid `maiustused sies Kuu Vrd kotikene

maiustus maiustus Muh, g -e Jäm VJg Kod/-ss-/ Puh; `maiustu|s g -se, -kse VNg; ppl maiustuìsi VMr maiuspala `kompvääk one `maiustus; [oblikasupile] `pandi viel lusika`otsaga void `pääle - - `ninda `maiustusest VNg; ma tõi maiustust Muh; kellel `jõudu oli, sie `ośtis maiustuìsi VMr; `kompvekid ja niknäkid on maiustused VJg Vrd maius, maiustis

noh noh Kuu RId Jäm Khk Vll Muh Rei Mar(nuh) Mär Vig Lih Kse Tõs Aud Tor hajusalt K(nuh KJn), Iis Trm Kod Trv Hls Krk TLä TMr San Urv Krl VId, nooh Vai KJn TMr hüüds, adv noh `monda `asja oli, mes pidid `nuore `kuuga just tegemä Kuu; siis `pandi [oblikasupile] viel lusika`otsaga void `pääle ka vel, noh `ninda `maiustusest VNg; noh, mis sa nüüd tied, et sa oma `tüöga `valmis et saa Lüg; Ei `teine `jõuva täma `kätsatuse vahele `nohki `üelda IisR; sie (laat) oli viel `ennemb `pello tüöd, `abri·llis noh Vai; noh, mis see‿nd paes (praegu) olga Khk; noh, akka ometi minema Vll; nuh, ja kui paĺlo kardolisi keedeti Mar; tohmakas või arusaamata inimene, kas tal on siis natuke `mõistusest noh (puudu) Mär; `lasti kuppu, et verd lahutati noh Vig; sis kui ma oli vel alles noh kaheteist `aastane, mina käisin ka sis `pulmas Lih; noh, laalame nüid Tõs; noh tule, kui tahad Tor; ega siis seda (maad) põld paĺlu, üks, noh, viis vakamad; noh aga vat suuremad ju narrivad `väiksid Nis; mõesa koht oli `enne, aga noh eks me nüid isi pereme`aegas ehitsim‿maea uueste Rap; ta (värvitav lõng) oleks midagi `karva jäänd, aga noh ega sel midagi `muodi ei old KuuK; `kärpse `põrgu noh, ta oli nüid sie klaas, riist läks ümmarguselt kokku (kärbsepüünisest) JJn; nii paks, noh `umbes nii paks oli se turvas; tuleme, tuleme, et noh et nüüd saame ikke seia oma õige tie peale Rak; kas minä tiän, et suan `kõrda noh Kod; noh nii laialt oli `künda nigu siit `sinna Äks; nuh, `oĺli rahu `jälle; nooh, pu̬u̬ltõist `tuńdi ja kaks ja [küpses leib] KJn; `sańtekoda oli kiriku ukse i̮i̮s - - noh, `niuke tuba SJn; noh kas tulet joba Trv; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik Hls; neil sääl kõrdsi man sai viśt midägi sõnavahet olema, noh purjun `pääga tuleb mestel ka ette, et `ütlet mõne vastiku sõna Ran; noh, pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule Nõo; nooh, siss nakass `suśkma, siss suśk ike - - sinnä ja tännä TMr; Noh, sõ̭ss ku˽`kapsta˽`pehme oĺliʔ, sõ̭ss koŕati ua - - `vällä Krl; tä arvaśs, et noh sa puttõt tä pessä ja et sa‿lõtõgi tu `süüdläne, kes [pesa] `maaha ai Plv; noh, mis um siss Vas; mitte üks noh 1. mitte üks sõna, hääl Olid vait ku puupakk, mitte üks noh ei üeld IisR; ma võti ta käsil, ta ei lausu mitti üit́s noh Krk; Tull ja `võtsõ mu rahakopika väevõimuga käest, ma es tohe˽mitte üt́s noh tetäʔ Urv 2. mitte natukestki `kolmõ `poiga ma‿i tiiä˽mitte üt́s noh Räp Vrd no1