Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
hain hain g haina, haańa V; ain g aina, aena Hel T
1. niitudel, põldudel vm kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana laesa vili om iki `aina täis Ran; tamä‿i mõśta `niitä, `latvab aena ärä; jäle `väńge ais om noil `ainul Nõo; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; ma pia `täämbä `kapsta ainast `puhtass `kitskma San; sääl es kasu˽ka `haina, puu˽`vaŕssi ärʔ Rõu; siin kasusõ üte˽hainaʔ, kolmõkõrraline rohi kutsutass Plv; ku jalg om `haigõ, nisõldunu, siss `mäh́täss `väŕsket `haino `üḿbre jala Räp; noorõb hain häid́seśs ińne ku vanõb (noorem õde läks varem mehele) Se; pühändüisiga `hainuga `sautadass koto, ku˽tulõ vanaesä (pikne) Lut
2. loomasöödaks mahaniidetud (ja kuivatatud) rohi lääme `ainu tegeme Hel; kui ain `ildass jääb tetä, kõvass lääb, üteldäss aenal raud nagel sehen oleva Ran; ubina küll `saiseva `ainde sehen; kaste tulep `ainule pääle, aena lähvä ligedass Nõo; aena om `ronti `võetu, nüüd nakatass vedämä Kam; aina `panti `kämmu, peräst rukka, ku kuiva olliva Ote; ma maka - - `ainu pääl Krl; haina `oĺli väega `pihmeʔ ku `kuhja `lõiõ, noʔ omma haina palava ku tuli; tu̬u̬l oĺl hain ni terhveʔ hoiet ku˽teńg Har; `Mõisa `haina alustõdi `pandma inne vanna jaani`päivä üt́s nätäĺ, umma `haina kat́s nädälit peräst `jaani Rõu; iloside `ilmugaʔ om hüä `haina pandaʔ Se
3. heinategu, -töö (hrl väliskohakäänetes) om aenal Hel;
ma esi käesi kah aenal, taludel sai iki käiduss Ran;
me käesime Tõravere `laande aenule Nõo;
ku `minti `luhta ainale, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote;
vaia `tüt́rik ka üless aia˽ja, minnä˽hainalõ Har;
Ku haańalt `tuĺti, sõ̭ss oĺl tu̬u̬ `laulmine;
külänaasõ˽käve˽ka sõss `haina Rõu;
ma võtasi ei˽`haina minnäki naid `rõivit `säĺgä;
mi˽latsõʔ umma˽kah õga päiv ar voori hainah (
rohtu katkumas)
Vas;
peremehele tuĺl minnäʔ hainalõ, `rüäle, `kartolile Räp;
meil om hainalõ mineḱ Se ain1 ain g aina S Mar Var Tõs Hää Kei, `aina R(n `aina VNg Vai), aena Rid Tõs Khn Aud Hää; aen g aena Rid Kad, `aena Hlj
1. võrkpüünise äärest väljaulatuv selise ots `teises [
võrgujada]
`otsas on kupp `aina `küljes - - `teises `otsas on siis köis ja `ankur Jõe;
Igäl `vergul neli `aina, `ainad `solmiti `toise `vergu `ainuega kogu ja `ainusse `solmiti `liete`paulad Kuu;
`teine on `korgi ain, `teine kivi`paela ain, `kummagis `otsas kaks Hlj;
ühes sälikse `otsas on `aina ja `toises `sorka. kui akkad `verko `luoma, siis `aina ja `sorka `käüväd kogo;
all on `vergol ka ain, üks `mieter `pitke, sene saab `ankru `külge `solmida Vai;
egal vörgul on kaks `aina, aasain ja pitkain Jäm;
ainad o [
võrgu]
egas `nurkas;
rindköis pannasse `aina `kinni Mus;
igal vörgul on üks ain - - ja teine on silmus. se vallali ots, missega sölmitakse, on ain Pha;
Öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain;
Võrgul on ölemine ain ja alumine ain. Kui võrgud merese `lasti, `siuti aas ja ain `sõlmi Pöi;
aina kõru torgatse `juhte august läbi, siis akatse [
võrku]
`juhtele vedama;
ainad o `küindra `pitkised Muh;
Kui üks teise kalapüiu `önne `kaetses, siis leigedi salaja teise mehe vörgu aina otsast tükk ää - - et kala äi saa Rei;
peremärgid - - iga võrgu aena käpa peal Rid;
mõrra vesiaja `otsa `siotasse suurd ainad Mar;
Aena piäl oli mõni räim Khn;
`pealmine ain o `lahti, alumene kibi `küĺges Aud;
võrgul on neli `aina Hää || silmus purje nurkades `purjel on ain, kus sie `priistaŋŋi `otsa paned `senna `purje `külge ja siis `sellega lükkad `selle `purje `lahti Jõe Vrd ainas1 2. võrguliin metsloomade püüdmiseks aina pεεl ollasse siis, kui jänest oodetasse; rebane ep lähe kautu `aine Khk
ain2 ain Khk Tõs ainult, aina kunningas pidi jöulu `laupa `öösse ain `rasva `sööma ning kahe kasugu vahel magama; nii ain punane kuub Khk; meres põle muud kui ain vesi Tõs
maan1 maan Kod/-ua-/ T Urv Krl Räp, maah(n) VId, mahan M
1. maapinnal vm aluspinnal kas sul metsä eenämud one muan (maha niidetud) Kod; `ulka süse om mahan Trv; egal olli oma küĺlealune kot́t ja mahan magasime (leeriajal) Pst; ommuku om all mahan Hls; puid olli mahan ku saat (nagu sadanud); sadul seĺläge (nõgusselgne) obene - - kõtt mahan `kinni Krk; ku varesse mahan, siss lää sulale Hel; süd́ä läits nõrgass, `oĺli piḱäli maan; vanast obestega `aeti nii, et vatutüki nigu seebitüki olliva ti̬i̬`vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä maan Ran; vihmapiĺv om ülevän, ain om maan, ma pia ruttu minemä; periss `pimme `olli, kui siin `lumme maan es ole Puh; pańd jala tõesele `taade ja tõene `olligi träntst maan; eelä satte räeset, nüid om mu kesi ja kaar kõ̭ik maan (lamandunud); ku vihmasadu üle om, siss vihma `maokese vingerdava maan Nõo; minev`aasta rebäne `lahkse üte kana muru pääl ärä, `paĺla sule olliva muru pääl maan Ote; ma‿ĺli säĺlili säńgün maan, ma‿s saa kohegi minnä San; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; tuĺl suuŕ tuulõ vuhhahuss, uśs `päśsi käest ärʔ, nii maah oĺligiʔ Vas; `tossass pääle maah, kui `lõpnu lehmä mago aidveereh (magab palju) Se; rõevass üle `olge maah Lut || haigena pikali ta olli nüid ulga `aiga mahan - - ei liigude kätt egä `jalga, ei võta iva kah Krk; nädäle `päive olli mä ka maah Räp
2. maha tehtud, kasvamas meie pidimä eloaeg kańepid muan Kod; `pääle pööri`päeva pidi põld mahan oleme Trv; olli lina mahan ja sedä ma müüsi Pst; kańepit `olli siss maan egäl talul enämbide Ran; kõrvulisel `oĺli talu man kaits vakka rüḱki ja kaits `keśvi ja vakk `kartuld maan Rõn; olõ õi linna maahn `hindäl Plv || söötis ulk maid olli mahan, ei tää, mikebest na neid mahan oiav Krk
3. langetatud, allapoole suunatud mina oesin piä `äste muan, et suan vi̬i̬l elol ärä Kod; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk; tol pää maan, tu̬u̬ ei näe midägi Ran; alasi täl pää maan, maha vahis ütte `puhku Krl
4. katki, lõhki; lagunenud obese kaal one muan, ei sua `range `kaala `panna; aiad one muan kõik Kod; ni̬i̬ om ärä mädänu, kõtu mahan (kaladest) Krk
5. egä `enne `linna ehitämä ei akata ku sõda muan (
lõppenud)
Kod maan2 maan g maani Aud PJg Hää/-ń/, `maani Jõh moon, magun maanid kasuvad põllal ja ajas ka Aud; maan oo punase õiega, ruttu pudeneb ära PJg; Maanid on vana`aegsed lilled, `maanisi ja `kringel`ru̬u̬sisi mina mäletan kõige enne Hää
madin madin g madina hajusalt R/n madina VNg, madinass Kuu/, Pöi Muh PJg Tor Saa Juu Pee Koe Kad Kod uus Nõo
1. müdin, mütsumine vm müra Kui - - `kuskil õlid lina `talgud, siis `poisid kogonesivad ka `sinne `pillid `kaindlas, siis vast akkas madin `piäle Lüg; Öö läbi käis `sõuke madin, tańts, laul ja pilli mäng Pöi; siis `olli `sõukest madinad, kui nad (lapsed) sii ühes koos `ollid Muh; küll oli suur madin, kui nad `joosid Juu; ei tia, mis möru see `lahti oli, aga kisa ja madinad olid kõik kohad täis Kad; madin one ku majan `keski juakseb Kod; Oi toda madinat - - joosiva üits ütele, tõene tõesele poole nigu meeletu Nõo
2. (kaklusest, kähmlusest) no siis oli madina, kui moni [
peiupoiss]
sai `tütruku, keda ei tahand VNg;
tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke `ühte ja `tõine tõist, sie õli madin ja sagin `lahti Lüg;
Äkist oli madin `lahti, üks lommis teist Pöi;
rusikidega ikka `ańdsivad madina aal. kõrtsimees lõpetas madina ära, lõi mehed kõrtsist `väĺla Saa;
olid madinat teind (
riielnud)
Pee mai n, g mai Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei hajusalt L, Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V; mai g maie Lut, `maie Kuu, maja Lei uus kalendriaasta viies kuu mei `puoles mais `läksimme [rändpüügile] Hlj; mais lähäb kari `pitkile `päivile Lüg; mai on kää juba Ans; Mais on vahest veel lund sadand Pöi; maid ma änam ei karda, mai on juba soe Saa; mai one lehekuu Kod; menule oled sa `väĺlä `reńtnud temä senigu esimese `maini Vil; tsirgusiĺm - - `häitsess maih `lat́ka püügi `aigo Räp; mai om keväjä, `auguśt om sügüse poolõh Se; `buĺbit pandass maa `sisse nii maie `kümnedäl Lut Vrd mai|kuu, maie|kuu
maik maik Iis TMr Ote Rõn, g maigu Sa Rei hajusalt L K, Trm M Puh San hajusalt V, `maigu VNg/n `maiku/ Jõh IisR, maigo Mar Vig/mae-/ Ris, maegu Muh(n maḱk) Mär Pä Kod hajusalt VlPõ, TLä; kaasaü maaǵugaʔ Räp maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse Ta sai hea `maigu suhu Jõh; kena maiguga söömaaeg; pole nende tuhlistel sedist `maiku `ühtid kut `valgetel Jäm; egal söömal oma maik; keiuda ölut uuesti, `ingand maik juures; [rebane on] maigu sohe saand - - ühe kana ää viind, nüid tuleb teist veel `viima Khk; Lähker teind piimale kuiva maigu sisse Kaa; keik puud ep tee kenad `maiku, lepa `puuga peab liha suitsetama Pha; Käkid on vähe keend, keemata jahu maik sihes; Vara sai `tõustud, une maik alles suus Pöi; uied `tuhlid‿o nõrgad vel, nendel põle `maiku koa vel Muh; vöi sees on vööras maik; Mo eest olid nee apud makid ikka nii ead `maiku Rei; see [jook] ühnä ää ingänd, sel põle `miskid mekki egä `maiko Mar; leib oo naa `piikund maegoga Vig; Piim oo `lähkris ummukses, võtab seisn maigu sisse; Mool oo sulu`nuhtlus (nohu), ma ei tunne `kõiki `maikusi; Kui korra on varastud ja pole üles tuln, siis [on] maik suus ja tahetse edatsi varastada piltl Han; väga maigust ära (seisnud õllest) Var; piim `lahtub ää, lähäb alva maeguga Tõs; Sie piim enäm `kietä ei sünnü, murrastõt maik `juurõs Khn; `virtsi pane üks tera, kui `kaapsa suppi keeda, `jälle teene maik Aud; see peenike sool on kibeda maeguga Vän; kaneeĺ teeb riisi pudrule ea kõrgi maegu Tor; Piim `kilkab, ei ole ta apu, ei ole rõõsk - - maik on juures Hää; katso, mis maik tal sies on Ris; selle aśjal temal põle `miśkid `maiku, tema ei süńni `süia ega `juua Juu; kui nendega (ogalikega) põrssaid `süöta, siis nad kasvavad `äśti, aga iljem enam ei või, annab lihale kala maigu JõeK; kaĺla`aśtjale `pańdi lepapuust pulgad, kuusest ei `kõlba, annavad tõrva `maiku JJn; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; ku paad `õuna `lamma rasva `ulka, ei õle sugugi `lamma rasva `maiku; porikala nagu kogri, muda maik juuren Kod; piimal ingeõhu maik juures (lõhnab halvasti) Pil; lahja piim on silakas, ilma maeguta; liha on `räidimä läind, tal põle enäm iäd `maiku KJn; kasepuu annab pigi või tõrva maegu `juure ja kuusepuu annab vaegu maegu `juure (liha suitsutamisel) SJn; `ernil koppunu maik man Trv; Tühjä kõtug om pallal leväl kah ää maik Pst; Si̬i̬ om `vaese maiguge õlu; suve kuumage `täämpe ti̬i̬ [söögi], ommen om maik man Hls; egä miu `suugi `vaśgunahast egä `saapasäärest ole, küll tagi `maiku tunnep Krk; rääbissel om nigu või maik Ran; Ää maeguga süüki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo; ränikil (muulukatel) om rosina `maiku Ote; Ku magu - - es olõ˽`kõrda peten `puhtas tettü, sõ̭ss - - täl (supil) oĺl `õkva˽sita maik man Urv; Ma˽`t́sirksi söögile pisu `piimä manuʔ, sõ̭s sai parõmb maik Rõu; Ku makõlt kiisla keedete, sõ̭ss sai huba ja halva maaǵugaʔ Räp; teil om veiga hüä maigugaʔ leib Se Vrd maits b. mõnu, rahuldus [inimesed olid] väsin ja unised, et sel (pulmapeol) põln änam `miskid `maiku, aga vat sa koeu ka ei lähä Lih; elul põle mette `kellegi `maiku änäm, sure või ää kohe Tõs; mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb, märjäd `riided `selgäs; Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä Khn; midägi `maiku ei ole man sel kõnel, ei ole mõnu (kirikuõpetaja jutlusest) Hls; oss ma kolme`kümne `aasten ollu, siss ma tunness elust `maiku Krk c. (mitte) maiku(gi) , mitte üks maik mitte sugugi, vähimatki, raasugi ei ole tämast mitte `maiku `kuulla VNg; mette toedu `maikugi põle änäm Tõs; ma põle täna `maikugi veel süönd JMd; tema piimast ei tule koort mitte üks maik Plt; naeste`rahva `kaksive [lina] , mihe es kaku mitte üits maik Trv; aga kaits põrst om nigu kängu, ei lää edesi mitte `maiku Puh; ku kuiu põud om, siss ei pala tuli mitte üits jumalõ maik, `koŕssna ei `tõmbaʔ San; ei olõ `maikugi söönüʔ Rõu
mail mail g maili Käi; pl mailid Pöi Muh Emm Phl hrl pl teat õng `Mailidega püütakse ka `paergus `augi Pöi; ma vii mailid merese Muh; Mailid lasta mere löhede püüdmeseks Emm; kui kevade mailid sees on, siis saab `haugisi Phl Vrd maili|õng
maim maim g maimu Khk Mus Pöi Kse Han Kei Amb Koe Kad VJg Iis Trm Kod Äks, `maimu R, maemu Mär Vig Tõs PJg Kad Kod(-o) KJn, maime Ote Plv, maeme Kod Kam, maimõ San Urv VId(maa|mõ Rõu, -ḿõ Rõu Kra)
1. kalapoeg; väike kala `rannald sai neid - - `viidikad vai `maimu `püüetüd ja siis `maimud [
õngede]
`otsa `pandud Kuu;
`maimu supp VNg;
maim on väga pisikene kala, `tolli `pitkune;
`augid `süövad `maimusi Lüg;
pisist kala `poega `üitase maimuks Khk;
neid `maimusid‿o ikka paadi ees Mus;
ega maemud `süia `süńdind, sapid nii vihad, et `süia ei `kõlba Kad;
pali `maima, käeväd parven kõik;
ahamne maemed Kod;
maime elasiva väiku jõen Ote;
Ku˽suvõl mõ̭nikõ̭rd jõ̭õ̭ `vi̬i̬rde putut, sõ̭ss tulõ mõ̭ni maamõ räbäk perve `vi̬i̬rde Rõu;
viidige `maimõ oĺl nii paĺlo ku paah Se Vrd muim 2. väike laps, maimuke kuda sa selle `pisse maemu `sinna kiriku viid Tõs
3. (muust väikesest) `kärpsed nagu maemod;
nagu üks eläväne maim si̬i̬ [
pudeli]
koŕk Kod;
kalakajakad - - kui `küńdja künnab i̬i̬s - - `maimusid söövad ära [
vaost]
Äks maina `maina jääauk suur `auku, kust `nuota `temmada `talvel, sie on `maina; jääd odeda `mainast, `maina `ümber `panna vehad `püstü, sene peräst et `kengi ei lähä `sinne `maina; obone `langis `maina ja uppus `vällä Vai
maine mai|ne Jäm Vll Pöi Muh hajusalt L, Kos JMd Koe Trm Äks Plt Trv Krk(n maise) Plv(g maasõ-), `mai|ne Ris Jür HJn JõeK VJg, mae|ne Muh Mär Tõs PJg Tor(g `maise) Kam(n maese), g -se; mainõ Lut/`m-/, g maisõ Rõu(-dsõ) Se; maise- Mih M Ote, `maise- Kuu Hää Kõp San, maisõ- Urv Har Räp(maaśe-), maese- Vig Pil SJn Võn Ote, maesõ- Khn
1. a. kuiv (ja kõrge) maa, aru(-) see [
on]
maine maa, seĺla maa Mar;
soo maad oli `rohkem kui maist maad Mih;
maene maa oo liivane, seal midagi ei kasu Tor;
maist maad on ja metsa maad ka Ris;
sääl om puhass arnik, nemä `kasviv maise niidu pääl;
miul ei oole maiset einämaad, su̬u̬ einämaa puha;
luhane ein om kore ja jämme, ei oole `seante ku maine (
arumaal kasvanud)
ein Krk;
`lambaeinässe võtive perenaise ääd maise `einä Hel;
lõikain maese pääl `kaśvi;
maese söödi oĺliva kah karjamaass, võsutse ja `mätlise kotusse;
järvel om vi̬i̬r, mis `kaldine, tu̬u̬ om maese vi̬i̬r, ja mõni vi̬i̬r om luht;
maese `osja [
loom]
es sü̬ü̬, tu̬u̬ olli karm Kam;
kui ainamaa sisen om mõni maise kondikõnõ, nu̬u̬ ommava saare Ote;
olõ õi‿ta su̬u̬, ta‿m õ̭ks mainõ maa Rõu;
maasõ `haina es panda˽`rõuku Plv Vrd maisa-,
maisu b. (maismaast) mool ühna maine moa `jalge all Muh;
Rambova [
linn]
om maisõl, a Kranstaa·t, tu om mere śeh Se 2. viljakas, mullarikas see oo maine põld Kse; Järva moal on maised moad, meil on siin liivased ja mägised moad Kos; sie ei ole süet, sie on `maine mua VJg; maine moa on `seĺge ea moa Trm; kun `siante vägevep ja maisep maa om, sääl kasvass orassein kah Krk || see oo nii maine tee (vähe lund ja hangesid) Muh
3. maapealne, ilmalik liig pailu teeb maiste `asjadega tegemist; möni muretseb `εεse maise elu eest nenda pailu Vll; Mis siit maisest ilmast `saaja on, tee tööd ja näe `vaeva, et ää elada saad Pöi; [et] pärast `maise elust `lahkumist ei oleks `vaeva Ris; `maine vara HJn
4. maade poolest rikas timä um rikäss sääne joʔ, `mainõ peremiiśs, timäl kõ̭õ̭ talo täüs hüvvä, `karja, tõbrast Lut
mais1 mais Muh Vig, g maisi Jäm hajusalt K, Trm Kod(n -ś) Pal Hls Hel Kam Plv, `maisi VNg/n `maisi/ Lüg
1. teraviljakultuur (Zea mays) `maisist `aeti `viina `kartuliga segamine Lüg;
`maisi siin ep kasu Jäm;
mais‿o nisude `moodi, pannasse leba sisse Vig;
`enne `veati ikke möisa vabrikodes `maisi Ris; [
kui viinavabrikul]
omast kääst materjali ei `jätkund, s‿`toodi jälle - - Venemaalt `maisi Kos;
maisi piä on salveline, egän salven õma siäme Kod;
mais tahab rammusad maad Äks;
mõtskitsi tullive, `maisi tahave, maisi pääle majass Hel;
karjale tetäss `maisi, lehmile tetäss silu jaoss Kam Vrd maisel 2. maisipaber nüüd on ajaleht sie `suitsupaber - - enämb `maisi ei tahagi Lüg; mul on paergu paeĺu `maisi kodu; riie on õhuke nagu mais JMd; maiś õli õhukene paber - - maisiss `testi `suitsu Kod; maisi lehed keerutasse kokku, suitsetasse, tubak sies KJn
mais2 mais g maisu, -o loevesi vesi `maisu läin; küll oli suur mais oln, vesi oli `irmus `körgeste käin Ris
mait mait Emm Khn Tor Saa Lai Hel San, g maida KJn Trv Hls Krk Puh V(g maidu Krl), `maida Jõh, maeda PJg Hää Kõp Trv TLä Rõn
1. sunnik, kurivaim; raisk Sinusuguse maedaga ma änam ei räägigi PJg; sina mait, kuda sa tohed nõnda teha Hää; Sedä `maita ei massa üten võtta Trv; `varbline, ah sa mait, kannad puha kana söögi ärä Hls; kõnel mait iki äste küll, opetaja mes opetaja Ran; ah sa mait, vai temä es ti̬i̬ sedä, mis ma kässi Puh; oi sa mait, sirgu om lännuva rõogu pääle, söövä viĺlä kõ̭ik `puhtass; igävene mait serände, raesass mul `ulka ääd `kraami ärä, aga sü̬ü̬k ei `kõlba penilegi Nõo; Nisuke mait ei `kõlba tõśte seḱkä Rõn; Siss oĺl vana peremi̬i̬ss - - hää `tervüs oĺl maidal, ei˽tiiä˽kas tu̬u̬ peräst, et tiä üt́s ainukõnõ kõrd [päevas] sõi Kan; Ma˽sullõ maidalõ `näütä Urv; oh sa˽mait, lät́s `kat́ski Har; mis tääst maidast vi̬i̬l kõnõldaʔ Rõu; kae `maita, mis ta nüüd tege Plv
2. raibe, korjus mait olli mahan sääl; maida `aisu kikk kotuss täis Trv; Mait tuleb maha matta Hls; nüid ole ma ninda väsünü ku tapet mait Krk; talul `viidu mait `mõtsa ja peremi̬i̬ss arvanu, et metsasusi man Hel
3. (laisast olendist) mait, kes midägi ei taha tetä; mud́u oli seante ää mi̬i̬s küll, aga seante maeda pu̬u̬ld; va obesamait, ei viisi joosta Trv; laisk kui‿ts mait Hls; laisk mait, ei viisi tühü minnä Krk; vana mait, maast üles Hel
man man Saa eL(manh Har), mah Räp, mun Lei
1. postp juures ole raasike miu man kah Saa; käisi aia man jahu tooman Trv; temä olli miu esä man sulane Krk; tulge appi, susi karja man Hel; kui `kiissa `püiti, siss pidi `mõisale `anma egä püigi pääld suṕp `kiissu - - saagi man `oĺli tu̬u̬ täpe Ran; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; kae, kupats om sääl aia nuka man, sääld lähäb piir Nõo; es tetä süvvä suven toa man Võn; kel `rindu man ädä, tol om rasse eńgätä Ote; tu̬u̬ poiss käis paar `aastat tolle `tüt́rigu man, paar last muret Rõn; kuvve `aastene oĺli mina, kui `naksi esä `lehmi man `käimä talu karjage üten San; mis sa naagut mu man, ku‿sa minnu rahulõ ei jätäʔ Krl; riihhepaṕp oĺl suuŕ jutumi̬i̬s riihhe manh Har; ma võta tü̬ü̬ ńappu ja istu lehmä man Rõu; ku˽kaŕa man õ̭nnõ `määntse pihla`p̀uukõsõ vai `vahtrakõsõ `löüse, tõi kodo ja istudi uss`aida Vas; elläi om uma jovvu man, ramuh Se; ḱeriku mun oĺli paḱk, tütrik `pontu paku `pääle Lei; issänd jummal, riśti man edimäne sõna Lut
2. adv juures väha `mõrkjas maik on man Saa; kes olli talulaits, sellel olli karbige liha man (kaasas) ja võid kah Pst; si̬i̬ `kanga kudamin lää nõnda pikäl, et ärä `tüüpüss man Krk; oma latse üle om arm, sa‿let ü̬ü̬ ja päevä täl man Ran; temäl om näpu mu̬u̬d man, kost saab, sääld näppäp Nõo; `pańti pilakule ni̬i̬d pirrud palama ja siss pidiv latset säl man olema TMr; ku mõni raas toda `alba `rasva `suvve tuĺl, siss `pandsõ ossõlõ, alb lõhn ja magu `olli man Ote; no kon ma küĺmetanu ole, taren ole elänu, nüid om kühä man Rõn; Kas eluvaim vil man om vai om joba är˽koolnuʔ Urv; sul om õks ta `vastakõnõlamise hädä alasi manh, ega sa taad maha ei jätäʔ Har; vü̬ü̬l`möldreʔ olli˽man lat́sil, nii juhatamah ja oppamah Plv; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas; Sita hais om mul man, kuʔ laudast tulõ Se; õdak mun (õhtu käes) Lei
mann1 mańn g mańna Hls Krk Har lastek mari ma lää `mańnu `ot́sme Hls; ken alle `väike, si̬i̬ kõneless: `mańnu Krk; ma˽tõi latsõlõ magusõid `mańnu Har Vrd mamm, manna2
marn, marna1 marn g marna ; n, g marna tükk, känts `leibä kiänd kua marna kätte; õli üks kahenaalane siäbi marn Kod Vrd marnak1
masin masin g -a Jõe Kuu SaLä Jaa Emm Rei L K ILõ Lai Trv TLä TMr Rõn, -e M; massin g -a S Rid VMr Iis Trm Äks KodT Võn Kam San(g -õ) Kan Vas Räp Se, masina T Rõu/n -ń/; maśsin g -a ViK TaPõ KJn SJn Võn V, -õ San Krl, masina Võn Har Vas, `maśna Vas; `massin g -a Hlj RId hajusalt Sa, Rak, masina Puh Nõo Rõn(-śs-); n, g masina VNg, `massina VNg Vai; mašin, maš́šin Lei, mastin Plv(-śt-) Räp, g -a
1. seade või mehhanism `traali püük on odavam ja `kergem ka, muudku masin ajab edasi ja Kuu;
küll [
laeva]
masina `kammeris oli ägä (
kuum)
VNg;
isakodo õli `tuulamise `massin ja `reie`peksamise `massin Lüg;
kui on lagedad `einamad, `niideta `massinaga Jõh;
`sarjaga ei `tuulada nüüd enämb, nüüd on `tuulamise `massinad Vai;
suuremalt jaolt leigetakse [
roogu]
masintega Ans;
rehepeksu masinad käisid perest perese Khk;
`söukest massinad `andis isegid `välja nuputa Krj;
nüid ega ühel `massin, vanast rabati keik vili Vll;
Laastu `lõikamise massin oli `sõukse rauaga kut suur `öövel, kaks meest `tõukas, üks `tõmmas Pöi;
ma‿p pese massinad siis ää mette (
võimasinast)
Muh;
kui ma noor olin, siis tegin ikka keik tööd kättega, nüid `tehtaks massinaga Käi;
Triikmassinal on jo korstnas pääl ja taga öhuouk. Muidu äi `tömba ja sööd `kustuvad ää Rei;
ei jõua masinad oodata, siis koa rabatse rukit;
`enni põlnd `rätseppädel masinasi, `õmblesid neppodega Mar;
masin läks `kat́ki, töö jäi `lõunest `seisku Mär;
pärast olid siis masinad, ruĺlid olid, `ammad olid sehes ja [
liikusid]
edasi-tagasi (
linamasinast)
Lih;
tä `säädis sedä masinast Tõs;
Masina sõõlad ond `umpsõd, piäb `lahti `võtma Khn;
kaak on üks `surmamese riist - - `poomese masin Vän;
meie ei saa masinaga `niitä Saa;
peremees tõi `lõikuse masin ja niidu masin Ris;
me akkasime nüid masinaga rukist maha `võtma Kei;
meil omal oli ikke koa piima läbi aama masin Juu;
ead masinad, `puhtast niidavad ja `uostel `kerge JõeK;
nuga kukkus ühes vihuga masinasse JMd;
ta oli nii suur masin, et kohe kahekesti `loopsime `vilja `alla Ann;
voodi linad kõik said `aetud kodose niidiga kokko, maśsinaid `eśti ei old VMr;
või masin, tünni siden on kehäd, kes ku̬u̬rt võiss ajab ja `ringi juakseb Kod;
`kapsaleht on ia `raidu, rohod on `vinsked. nüid pane aga masinasse ja lähäb Pal;
akitu liha on masinast läbi aetud Äks;
kui rehepeksu maśsinad vedati, siis `pańti neli viis obust ette Lai;
villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn;
Obeste masina ette panemist ma alati peĺlasin Vil;
Ku mia nu̬u̬r olli, siss olliv vändäge masine, peräst tullive valtage masine Hls;
me peremi̬i̬s lubaś kodu `telli masint Krk;
si̬i̬ om käsitsi tettu, si̬i̬ ei ole masinege tettu Hel;
vanast ku rehepessu masin `tuĺli, siss tedä `säeti, sihiti ja tolliti Ran;
viie käpägä künni `massin, serände purutab jo `uibu ärä kõ̭ik aian Puh;
kost kupusaŕv naha üless `olli kisnu, `sinna pańd kupu`laskja tolle masina pääle ja tõmmass krõgsist Nõo;
ega vanast `juussõ `lõikamise maśsinat es ole, siss polgati `käärega kaḿmi pääld Võn;
Juhan, si̬i̬ om kui üits `kartuli`võtmise `maśsin, iks korvitäis lääb korvitävve `perrä `vankride Rõn;
maĺmist valõtass maśsina osaʔ Kan;
Ma nigu ei˽tahaki, et tu Liisu tulõ, vana iǵävene tühäjutu maśsin om piltl Urv;
ku sa `villu `kaaŕsma lähät, siss tulõ kõ̭kkõ enne lahutamise maśsina pääle pandaʔ Har;
maśsin ei˽ti̬i̬˽`sõĺmi, esi˽piat kakõnu langa˽kokko `sõĺmma Rõu;
tõõsõl pääväl sis `viidi massina mano - - massina `sisse kõ̭nõli (
magnetofonist)
Vas;
kõõv́o puid hoiõtass `leiba kütsäʔ ja [
rehepeksu]
mastina jaost Räp;
vere `laskmise massin, mito `haave lööse kõrragaʔ Se Vrd masing 2. mootorsõiduk a. auto vahin, et üks `massin `sõisab siin `metsa`servas Jõh; massinaga tuli Kuresare Jaa; `enni pidi `Keidlasse menema, sealt sai masinaga `lenna LNg; nüid pikemad jala `käimist enam ei ole, nüid on masinad Lai; ärä sa last suureti̬i̬ pääle lase, sääl masina sõedava Ran; küll temäl om jõvvukass obene, pane `rasse `ku̬u̬rma pääle, ta lähäp nigu masinaga Nõo; maśsin sõit `Tartulõ Krl; oĺl `väega suuŕ tiŕrin, ma kai et mõ̭ni lei `akna kruudi `kat́skiʔ, a suuŕ maśsin `sõit́e `mü̬ü̬dä Plv b. aurik; paat masinaga sai `lastud `oŋŋed mere Jõe; Sie masin tuleb `lahte `tormipagu Kuu; suur `kunturi `massin ajas meid sääl purust VNg; vanaisal oli ka purju`laevi ning tal oli üks `väike masin ka Khk; masinaga seidetse passassiridega Mus; masina korstnad `paistvad Rei; `enni vanast olid purjukad, minu ea sees olid juba massinad Rid; Arhanglest (Arhangelski sadamast) `tuĺlid `väĺla neli suurt masinad Hää c. rong Esimist kõrd nägi `massina, läks tiest `kaugemmale Lüg; masin vilistas, teda `rampi ei nää ju HMd; enne üeldi ikka, et käisin masinaga `linnas Hag; kroonu `pääle lätsi, masinaga `sõitmine `oĺli - - raut̀i̬i̬d pitti `viidi, kui soldat `oĺli Ote d. lennuk maśsina˽`sõitva˽`taiva alost piteh Vas
maun maun g `mauna kiinimuhk; kiinivagel `Maunad on `lehmä `seljäl `kõrged muhud - - sai `vällä `piigistädä; `Maunadel `mustad `silmad, ise kõhe `valged, `niisikesed `tõugu `muodi Lüg
miin1 miin g miini Khk Kaa Juu Plt Krk, `miini hajusalt R lõhkelaeng kui sie esimene maa`ilmasoda oli, siis oli juo `miinisi siin meress ja Kuu; vanemb poig sai `miiniga mere `ääres `surma VNg; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; `miinisi `olla vägä paelu `merdes, ei tohi merel `sõita Juu || piltl Ratta ostuga Seiu läks küll `miini (sai petta) Kaa; arvate muud ku, et ta mõne miini `otsa kukkus (suguhaigeks jäämisest) Krk
pain1 pain g pain|u Muh San V(paańu Rõu Räp), -a Kir, paenu Tor; n, g `pain|u, -o Vai
1. paindepakk, painik vart‿o kõver puu - - paina peal koolutud kõberasse Kir;
looga pain San;
painu pääl painudedi ri̬i̬jalassit Krl;
mul om jalasõpuu vällä haut joʔ, tulõ avida mul painu pääle tõmmadaʔ Har;
pain um, `minkä `lu̬u̬ka painutadass;
Jalasõ paańutamise pain tet́ti suurõ katõharulidse puu `sisse Rõu;
looga puu `aetass inne vi̬i̬h kuumass ja sõ̭ss pandass painu pääle Vas;
Ku sari paańu pääl `häste `vällä `paino, sõ̭ss `pańtevaʔ otsa˽niid́sega˽kińniʔ Räp Vrd paine1 2. paine, paindekoht jalakse `painu Vai || piltl raev jähi poolele, `poole `painu `jälle Muh
3. ristpuu egal ri̬i̬l oĺl neli `painu, hoisõvaʔ jalassit kinniʔ Plv
pain2 pain g `painu Kuu VNg Lüg raskus, vajutis `Rannas `pandi `painud kotti, igässe kotti nii`palju, et neli `pöntüt `pohja jaks `viiä (salapiirituse peitmisest) Kuu; [seened] `kiedeti kohe `kaunikese `kaua ikke `puhtas vies ja siis - - `pandi ühe linase kotti `sisse, siis `pandi kott `sinne `painu alla, siis `juokses sie kibe vesi `välja VNg; paneb `tõisele `irmus pali `painu `selgä Lüg
pain3 pain Krl, g paina Lut(n -ń) luupainaja ta käü üte aśja pääle nii kui pain inemse pääle laśk Krl; paiń inemisele tulõ pääle, ku inemine maka; paiń `sõitlõss säĺäh Lut Vrd paine2
pain4 pain g painu Har Se Lut(paánu) värv musta painugõ värmitedi koti `langu Har; `painu võõdass puukoorist ja; painugaʔ, kas sinitsega või verevägäʔ, painõtass; mul - - hüä villadsõ pain Se; `ündrek oĺl är paańet aha paańuga Lut
rain, raina rain g `rainu Kuu; n, g `raina VNg
1. raibe, korjus `Rainuks `üäldi `toisina `raibet Kuu
2. räbal, näru `niisuke `vergu `raina VNg
veebiliides
@ veebihaldur