magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)
1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod
magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv
veebiliides
@ veebihaldur