[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maarja|kask `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa L Ris Kei Hag Kos/-oa-/ Amb JMd VJg/-ŕ-/ IisK TaPõ/`muaŕja- Kod/, muarja- Juu, maeru- Käi, maari-, `maari- Krk (mitmesugustest kaseliikidest) `Maarja`kaski on neh vähemb ku `teisi `kaski, [nad] on karejama `kuorega ja lehed o ka karejammad Kuu; `maarjakased on `kärniklase `kuorega Lüg; `maarja kaśk on rammusald `kasvand, köik punased riipsud on sääl sehes Khk; `maarjakaśk on isiäranes saĺmilene LNg; `maarja kaśk oo väga ilus `kirju Mär; `maarja kaśk, `pissed lehed, `sohksed nagu `treitud nuiad kasuvad `ümmer `rinki Tõs; `maarja kasest on `Maarja `võtnu keige esiti viha, kellega ta oma last olli vihelnu Saa; voki tegijad, nemad ikke `ot́sivad `maarja `kaskesi Ris; Mut́i Ants teind ennemuuśte muarjakase pahlast `piipusi Juu; ühed aru kased on `narmas `okstega, riputavad allap̀ole, teised `jälle mis kähäraks kasvavad ja nende ulgas `ongi siis `maarja kaśk ka Amb; `maarja kaśk on läbi kirju, `sitke puu IisK; `muaŕja kaśk kasvab su̬u̬ piäl, üks jäsarik seesäb alate, `ilman ei kasva, üvä `luuda tehä Kod; `maarja kask säänte ilus päält, kahar ja aralik Hls; maarikase kirivese, sellest saap ilu`aśju tetä, `seantse `juśtku `mustre pääl; `maari kase, neil om `lehti pääl punatsit täpiksit Krk Vrd maadri|kask, maarja|kõiv, maaser|kask