[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lüht1 lüht (lüh́t) g lühi Kuu Hlj Lüg IisR L K I(g lühü Iis; lüst Kod) M TMr Võn; `lühti g lühi VNg Vai, lühü Jõh(n lüht) Vai; n, g lühi IisR Rid Rak, `lühti VNg (voki osa) lüht on `niisikene kahe `aaraline ja raud `keskel, lühü sies käib `värtän Jõh; vogil on `lühti ka viel, `värtänä `seiso lühi sies, `püöri `ümber; lühü sies `püöri `värtänä, lühül on `traadised `ambad Vai; vokil on ratas, kolm `jalga ja siis on lüht peal Kir; oki kaba ehk süda, selle `küĺges o lüh́t `kinni Kse; kehr käib voki raua `otsas, veab `lühti `ringi Nis; vokil on lühid ja lühi raud, lühi oagi pealt lähäb lõng `värtne `peale Juu; kargut́ on sie, mis ike `käima ajab ja lüht on sie, mis vokil `lõnga kerib Kad; voki lühi on `jälle sie, kus sies `värten käib Rak; voki lühül on raud `ambad sies Iis; lüht lõigati `saega `välja, `ambad `lü̬ü̬di lühile `siśse Trm; lüst piäb õlema keskpaegan, et keter juakseb `õigess; sinä piäd elämä õma voki lühigä ärä Kod; panen nööri lühi `piale, siis ajan ratast `ümber Pal; lühi küĺles on `ambad, kos lõng jooseb Äks; `värten käib lühiraua `otsa ja raud on lühi sees Plt; lühi sehen om pu̬u̬ĺ Trv; lõnga aias lühi kurgust läbi Hls; oki lüh́t ja lühiraud - - pu̬u̬ĺ veerep sääl sehen Krk Vrd liht7, luht3, lühter2