Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
lõun lõun g lõunu Saa Äks eL(lõo- Ran Nõo Rõn), lõune San, `lõunõ Plv; loun g lounu, luun g luona Lei
1. leil läksime `sauna ja seal olli `irmus palav lõun Saa;
`viska keressele vett, siss saame `lõunu Trv;
kuuma lõunuge om ää `vihtu Hls;
ma `ju̬u̬sse nõnda irmuge, et mul olli ihu nõnda like ku sanna `lõunu visati `seĺgä Krk;
mehe vihuva nii tulitsen lõonun, kas vai rasva ais om ülevän Ran;
sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu;
aga sanna lõun om iks paremb ku kotun `mõskmine Nõo;
Kärre kuum lõun sannan Võn;
kipiga ammutadas vett ja visatas `lõunu kah Ote;
Ihu lüvväs iks enne lämmäs lõonun, siss tulep vesi `väĺlä Rõn;
sannan üldäss, `viska˽`lõunu kah Kan;
hiidäʔ lõunõt, lõunõt om veidükese Har;
saa ää loun Lei Vrd lõuna1,
lõune,
lõunu 2. hoog, rutt; häda, nuhtlus nüid sai ää lõun selle `tü̬ü̬gä, nahk leemet säĺlän Ran; ku mina `kaibass, siss küll oless poesil lõun; ku ta ullun meelen `oĺli - - siss `oĺli meil lõun et kes `kutse `tohtre Nõo; takast suure lõunuga ju̬u̬sk Ote; õigõʔ lõun oĺl takast Plv
3. kord, puhk ta saa nüid ää lõunu magade Krk; Ta om mitu `lõunu joba `kinni `istnu, aga iks ei jäta näppimist Rõn