[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõua|mees jutu- ja naljamees; väga jutukas inimene ta oli ia `leuamies, et `oskas pläriseda `ästi Jõe; kes iast `õskasid valestada ja latterdada, sie õli ia `lõuamies Lüg; löua mees on εεde `löugadega, muudkut `patrab Khk; On see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; vaat kos ea lõuamees, ea `rääkijä Mar; kõrvatsenaeses otsiti ea lõuames, kis `easti lõksutas Vig; Lõuami̬i̬s nii‿sa·mma ku `ambami̬i̬s, suu `äśti jooseb Hää; on na lõuapoolik enese `suuga või lõuamies Hag; kualipreeli one lõvvami̬i̬s, õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti Kod; lõuamehed käisid kõnesid pidamas, lubasid maad Lai; Va Jaań olnd igävene `lõuvami̬i̬s, `oĺli üks va tüitu lu̬u̬m, lõõpis aga piäle KJn; Antsaku om kül ilma asja, aga vi̬i̬l antsakumb om ää lõvvamehe ütlemine Nõo; tu̬u̬ om vana suuŕ lõuamiiśs, näüss kas sa˽tu̬u̬d kah saat uma jutuga kińni˽pandaʔ Har; Koh oĺl seeh vi̬i̬l mõ̭ni sääne hüä naĺami̬i̬śs vai lõvvami̬i̬śs, siss sai naarda˽nii õt kõttu pei˽kińniʔ Vas Vrd lõua|koer, lõua|mats, lõua|poolik