[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lõtv lõtv Lä Mih Khn Rap Kos Jür Tür Sim I, lõdev Kul Kod Kam, lõdõv Plv Vas Räp Se, lõduv Kan, lõdu Saa Kõp Vil M T Urv Har, g lõdva; n, g lõdva Tõs Vän Juu Jä ViK Plt, lõdu V

1. ant pingul lase lõdvaks Mar; keied oo lõdvad, pinguta uuesti, et koorm tee peal ää ei lagune Mär; vanger juhab, ku `juhtmed lõdvad, jooseb ühest äärest `teise Mih; sa lased nad (lõngad) `keskelt lõdvasse, oia pingumale JJn; sie rihm on jo lõdva Kad; kangas `lõõgab, kui lõtv serv oli Sim; `tarvis viel kõvida, köis on lõtv Iis; voki kruu on pingi otsa sees, kellest `keerad, kas kõvemaks või lõdvemaks Plt

2. hõre, harv (koest) mida tehedam kude, seda kõvem pide, lõdu laguneb ruttu; `lõtva sukka ei tohi kunagi kudada, siss kontsad on paari kolme `käimisega maas Saa; rõõvas om lõdu, ku ta arva sua sehen om koet Hls; lõdu rõivass, paistuss läbi San; ta (riie) om är `öörunu, lõdu joba Krl

3. a. nõrk, pehme lõdvad käed Khn; ei sie lõdva puu kannata JMd; tuul kõegutab `lõtva puud Kod; su̬u̬kuuse palgi om ää, maltskuuse om lõdva Krk; Seo ilma inemise omma˽säärtse lõdva `tervüsegaʔ Urv b. lodev, laisk va lõdev inimene, ei taha tööd teha Kul; kaks õde, mõlemad siukse lõdva akkamesega Vän; lõdva inimene, kis põle nii `kärme ja agar, on nii laesa`poolne Juu; küll ta on tüö piale lõdva inime JMd; lõdva olekuga Plt; laisk ja lõdu, ei viisi tü̬ü̬d tetä Krk; obene om lõdu Puh; loigard om lõdu inimene, tost ei saa tü̬ü̬tegijad Ote

Vrd lötv

4. (palju sööv) kõhn ja jõuetu (olend) – eL temä om lõdu, ta ei piä ihu pääl Krk; si̬i̬ om lõdu obene, mis ta ośt, kui vähä sõidab, siss om lige Hel; vana inimene om lõdu, sü̬ü̬p küll `paĺlu, aga sü̬ü̬k jõvvuss ei lähä, liha om vettel `säĺlän ja ripup nigu kot́t luie küĺlen Nõo; lõdu obene, sü̬ü̬ ja ju̬u̬sk `vällä kiik tõisipäidi Ote; `väege˽lõdu elläi - - mis ei˽saa˽konagi˽täüś San; opeń om lõdu, lask läbi, sü̬ü̬, aga õks kõhn Urv; tu̬u̬ om lõdu lihm, tu̬u̬l ei pia tagaots ka kińniʔ Krl; märä hobõsõ omma˽kõ̭iḱ enämbüsi lõdvaʔ Har; lõdu hopõń ei piä `sü̬ü̬ki seeh Vas; `harvu küĺgluiõga hopõn, timä sääne um halvakõnõ, um lõdu hopõn Lut