[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama

10. raseerima; karva võtma

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se

10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

haud aud g aua eP(aava hajusalt S; oud g oua Jäm Ans Emm Rei Han, ova Emm) Har/h-/ Lei, avva Saa I(aada Kod; auva Pal) eL(h- V; g auv[v]a San Urv Krl), `avva Jõh, `au(v)a R(n `auda VNg Vai; h- Kuu)

1. a. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu (peam maapinnas) Pikk aud `põllu sies, `jusku maa õless `sisse `langend Lüg; kivid lahuti, suured kaaluti avvas `väĺlä Ran; palanuisi `audõ oĺl [Kuresoo] nii täüs, et rukõ vitäʔ es saaʔ Võn; vanast `oĺli ütsi palutedu, kaevetu suure avva maa `siśse Ote; ti̬i̬ `audu täüs Krl; lohetsõid kaevõti väidsega, ku haud [sees] oĺl, siss nakati ilastamma Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; ähn tsaga havva [puu sisse] Plv; Tõõsõlõ `hauda kaivat, esi `sisse satat Vas || (silmadest) `väega auvan silmäʔ mõ̭nõl vanal; silmäʔ ommaʔ `auda jäänü Krl; siĺmäʔ `hauda sadanuʔ – hobõzõl – vanal kuul `sündünüʔ Lut b. kartulikoobas – T V `kartuli omma ärä `si̬i̬dunuva havvan Ote; vii na ubina sinnaʔ `vaĺmide kaavõtudõ `hauda Har; maa ubinde aua Lei c. linaligu kel oo [linad] sitast `maetud, siss virutad need matust `auda ja akka jälle uieste `matma Vig; lina ammutadas argiga avvast `vällä Ote; Nu ku hauan ka‿ks hää vesi oĺl, siss sai sääl ka `valgõʔ, mud́u `oĺli hauan linaʔ õks ahembõʔ Har d. kolle, lee aud kutsuti, `keetsime aada piäl ahju rinna all; süded one aada siden, kõdan one kividess aud, moete `tallad ise süte siden Kod; auva pial `kiitsid; rehetua `auda tõmma tuhk Pal

2. võrendik, sügav koht (veekogus) Kaber`nieme mihed olite siin `meie ligidel `aua pääl `kammila `vergul Jõe; Malu`hauda `maksab `vaeva, `Leete `hauda `andab `leibä Kuu; Siin jões on `põhjata kõht, aud Lüg; aua rinna `peale panime võrgu ette Vän; `veśki `tammede `juures vesi sööb `sinna auad Kos; ojas on sihuke sügab koht, `mustab kohe ja `kangeste küĺm vesi, `üitakse aud Pil; uja olli matal, `auda (sügavate aukudega) Ote; püüdmise kottal om sääne haud, sinnä saistass kala Se

3. a. matmiskoht, surnuhaud; kalm; kääbas, hauaküngas laseme `surne `auda Lüg; Sie tahab küll oma `suure varanduse `auda `kaasa `viia IisR; nende aud meres Khk; Löidis omal märja oua (uppus) Emm; [kui põld keskelt tühjaks jääb, öeld] selle `aasta sureb üks inimene sealt perest ää, aua jago maad tühäks jäänd Mar; aua kelbas (haua äär, kallas) Vig; tänan paraè·gust oma isa aua `põhja Vän; käisin `surnu`aedas aua peal Juu; `nuorigi mehi `Assamas ja Kullengas ja kõik `viet́i auale ja augule (said surma) VMr; `audasid tegema ([surnuaial] haudu korrastama) Trm; ma pia üits päe mineme `audu `säädme Krk; serände inime oless kulunu elusald `õkva `auda visata; sa aad mu elusald `auda (tülist); kes `naaru `peĺgäp, tu̬u̬ `pi̬i̬ru `koolep, pussuga `peetass `peie, `aesuga `aetass `auda Nõo; kõ̭iḱ pandass üt́skõrd `hauda Rõu; elläi lõṕpi arʔ, `aet́i `hauda; `ku̬u̬ĺja matõtass, `aetass haud kinni, maa pää́le, saa ḱääbäss Se || piltl ta on üsna oua äärel (suremas) Rei; nää Ploom `sõitis siit möödä, `ootas `auda juba (oli suremas) Mar; avva veere pääl (enne surma) saat targass, aga siss om `iĺdä Ran; hauas (haua põhjas) surnud; maha maetud vanamad oo aava `põhjas; kaks last makavad `audas Muh; juba se `külmes `audas Vän; tütär om `avvan Nõo; hauda minema surema Vanad inimesed läksid köik `tervte ammastega `auda Pöi; läks lapsega tükkis `auda (suri rasedana) Kse; mi̬i̬s läits `auda, naesel `oĺli nii kahju kui `oitku Ran; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda Vas; hauda (~ hauale) viima 1. (maha) matma ei lahe `surnud `audagi viia, mutku tülitsevad ja `taplevad Pal; mina oless `auda `viidu, oless `pehmit `pei˛it `saanu Rõn 2. surmama, tapma See suur töö `ahnus ta enne `aegu `auda viis Pöi; mu `mõistus on `niuke tömp, ma olen nii sarnane, ta kipub ikke auale mind `viima Ann; si̬i̬ `haiguss om paĺlu inemiisi `hauda vi̬i̬nüʔ Har; hauda ristima kiriklikult matma – Hi `auda restidagse. öpetaja restib: mollast oled sa `vöedod ja mollags pead `saama Käi b. rahvapäraseid väljendeid Närib veel `aua `pohjastki `toise üles (surnust halba rääkima); Ei lase toist `auaski rahul `olla (id); Küll haud parandab (parandamatust haigusest) Hlj; [mehel] `varbad `audas veel soojad, aga naine lööb juba `litsi Mus; Tunneb aua aisu (on vana) Pha | Eks `auass ole aig `puhkada Kuu; `Auvas `aiga magada küll Lüg | Minu suu on `nindagu aud (ei räägi edasi) Kuu; Vaikne nagu haudas Vig; küla oli nii kui `surnu aud `vaikne Aud; Kole ku haud (tühjast hoonest) Trv; kõik jäevä kõrraga vakka nigu aud Nõo | ega teine saa teise aua `kohta `täita, igaüks piab ikke ise oma `auda minema JJn; Ega üt́s täüt uma havva; astu õiʔ üt́ski üle uma havva õiʔ Rõu | (haiglaselt kõhnast inimesest) nagu avvass `väĺja tullud Kod; juśt ku avvast tõusnu Krk | Surm läheb üle aua (kui tahtmatu värin üle ihu käib) Tõs; surm läits üle avva, mõõt́ `auda, kas om paras tulla juba, värist minnu Ote | Kes isa ehk ema lööb, selle käsi kasvab välja Krj; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat, `hindä päält võtaʔ mõõd́i (salasepitsusete tegijat) Se; havva veere pääl jalaʔ (rasedast 6 nädalat enne sünnitamist) Lut; (teine, üks) jalg hauas, teine (haua)/ääre peal (~ äärel) ~ kaldal (~ kalda peal) ~ pardal ~ kaelas ~ veere peal ~ perve peal vana, suremas Omal juba jalg `auas, `tõine `aua `kaldal, aga `tõised inimised on ikke `ambas Jõh; see nii vana, jalg aavas, teine aava äärel Khk; vaŕsi jalg aadan, tõene `kaldal Kod; tige ku vana końg, et tal küll jalg avvan ja tõine veere pääl Krk; joʔ jalg havvahn, tõõnõ um jo kah veere pääl Rõu | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän

edi|kua edik̀ua ei tea kumb Näid oĺl kat́s `veĺjä edik̀ua näist `viina lõṕpi Se

jutukas jutu|kas g -ka eP(-gas g -ga Khk; jütu|kas g -ka Hi, -gas g -ga Rei), -kas(s) g -ga eL(jutu|k Puh; g -kasõ Krl, g -katsõ Har, g -kadse Vas); juttu|kas Jõh, g pl -kate Jõe; judu|gas g -ka Kuu Vai(juttu|gas g -ga), n juduka VNg rohke v ladusa jutuga, sõnakas On see ikka jutukas laps, et ta suu äi seisa mitte `märki Pöi; ajumes pidi tubli, tugeb, `julge ja jutukas olema Vig; `mõistlik jutukas inimene Lai; jutukal inemisel lõpeki jutt ärʔ, hot́ haaruss `mitmest pääväst Se Vrd jutakas2, jutakõnõ, jutuline

järeldä järe|ldä Har(-lde) Se(-ldäʔ, -ĺdä)
1. kohe; õigeaegselt, varakult ku järelde keedäde [on maitsev], ku sais lätt mõruvass Har; midä määne haigus om vai sis üĺdäs min no järeĺdä arsti mano; nigu lehm nakkas jal `ot́sma `häŕgä, sis üĺdäs saa as ar, naaśs järeĺdä jal `ot́sma Se
2. pärast, hiljem järeldä (pärast külvi) nigu vihm saa Se
3. üksteise järel, järjestikku mul oĺl kuuś tütärd, kõiḱ kuuś oĺl järeldäʔ; lõṕpi kol hobõst järeldäʔ Se

kahju n, g kahju spor eP, M T Krl Har, -o LNg Kul Ris Kod Vas Se, `kahju R Hi Rid Kul Kse Var Ha Amb ViK I Rõn, -o Vai Hi LNg Kul Kod Räp; kahi g `kahju R Lei, kahju Hi JõeK Amb ViK Iis Trm TMr; kaih VId(g kah́|o, (-u); g kaiho Se); kaeho L(-u) Võn(-h́-) Räp, `kaiho Vas, kahu Vll Pöi Muh Lä(-h́- Mär) Rap, kaho Pöi Lä Ris, kah́o Võn VId
1. aineline kaotus, varanduse vähenemine või häving `Kahju `korva jo kaduda ei saa Kuu; `Kotkas oleksima müünd [kartulid] `kahjuga VNg; mis sest kahjust `kartada on Khk; see on naa kut kerp ärja `selgas see `kahju Emm; ma olen `teiste kεεst nii `paljo `kahjo saan Phl; kopikune kah́u ja rublane riid Mär; Kiś kahu kardab, see kasu ei saa Han; tä sai paelu kahju, ei soan kasu `ühti Tõs; kaehusse jäänd PJg; ma olen kahju `sisse jäänd, ma pean seda kahju nüid `kandma Juu; sie kaup läheb kahjuks Koe; kui kitsed ära sureksivad, eks siis oleks kahi sie küll olema Kad; kes seda kahju jõuab veel `maksa Trm; tõesed saed kahju kannatata; ku mõnen kõhan kahjo one, `taeva piäl one suur kuma Kod; müüs koha ää, tegi enesele suure kahju Plt; kus selle kahju aru ots Trv; Kes kahju kardab, see õnne ei leiä Pst; ligimese kahjut ei kästä kahitse ei paraste kah Krk; kahju saanu kui mõni lu̬u̬m är lõppi San; `pernani sai `piimäst suurt kahju Krl; Kiä kahju `pelgäs, tu̬u̬ kassu ka‿i˽saaʔ; tegi kah́o pääle maja üless Rõu; Kes kah́o om tennü, tu̬u̬ kah́o ka taso Räp; ma olõ elänü ilm kah́oldaʔ; kah́o om pajä‿päl, a kasu‿m pajä all, tu tähendäss: kaih tulõ inne ku kasu Se; kah́o kaala jõvvaiʔ kaotaʔ; kon kari siäl kaih, kon talo siäl tõbi Lut
2. häda, viga, kahjustus; halbus Nee `korbid on `kahju `linnud, ku mere kohal `krooksuvad, kohe ubub sügüsül `keski ärä Kuu; `pitkne kahju teind Jäm; õnnetos käib öue öle, kahi käib mo karja öle Käi; suviviĺlal tegi küll `kahju Kse; `kahju tegevad loomad Var; va `valged liblikad ne `keige suuremad kahjotegijad on Ris; eks soa `kuulda, kas on `kahju `kuśkil siginend HJn; kas nad kasuks on vai kahjuks Kad; lapulised tegid paĺju kahju, kui `näile ei antud üväss Kod; kahjuga välk; meil on rahe kahju vähe old Lai; õńn `leidjal, kahju `kaotajal Plt; ega sõ̭ss õnnetust ei tule, ku kahjul kuĺluss kaalan Krk; kui midägi `oĺli `kaotedu vai äpärdänu, siss üteldi et, oi sedä kõllast kahju Ran; `jummal kaedsap kõ̭ige kurja ja kahju i̬i̬st Nõo; ku obõnõ irnatõnu, siss tullu jäll‿obõsõ kahj San; ku kõ̭iḱ kahju ni˽`väikese ommaʔ ku riha pidimä `kat́ski minemise kahju, siss ei olõki ilman kahju; timäl om alasi õnnõtust ja kahju Har; jumala välgükene tege iks kaiho kah Rõu; mis võõrass tund tõõsõ kah́ost kah Räp; määnest `kaihu `vasta pini `undass; tõõsõlõ taht kaih tetäʔ Se; kaih ḱäu õiʔ puid pite, a sedäsamma risti rahvast pite; ma ütle uma `ohto, maʔ `kaiba uma `kaiho Lut; kahjuks (tav koos genitiiviga) ebasoodsalt või halvasti see tuleb so oma kahjuks Khk; ei tεε, on‿ss ta küla kahjuks jäänd Kär; peab minu kaehuss `jääma Tor; see tuli `mulle kahjuks, selle pean oma kahjuks nüid `võtma Juu; las ta siss jääp pähle minu kahjuss. ega sina tedä ärä `massa ei `jõvva Nõo
3. rahulolematus; kurbus; kahjutunne Suur kahi oli kohe, kui merele `kaasa ei `uetud Kuu; `Präiga kohe `kahju viel seda rättiku VNg; Mul õli `ninda sedä `kaske `kahju Lüg; mool o sest nii tuline kahju; mool pole soost `pörmugid kahju Khk; Koer kadi äe, kahu kua Vll; `kange kahuvalu; Omakste surma kahju on ikka Pöi; mul nii `kange kahu et, naa igav et Muh; sεst mool on üsna `kahju, εt see asi moo kεεst εε läks Emm; münul on aga üsna `kahjo, εt sa lεhed ära Phl; ma suren ää, kas sool kahu pole Mar; kõege vanemast poeast oli mool veel kõege kaehom Mih; mul on kahju, et siantse sańdi kuĺbi `puudist tõi Hää; eks nendel oli `kahju küll ta järel Ris; mul on selle pärast kahju, et olen selle ära kaodand Juu; mul oli kohe nii `kahju tedä ää `anda VMr; `kahju oli `lahkuda Rak; kahi oli küll, aga mis sa tied Sim; mul oo tädä nõnna kahju taga Kod; kes kaas`tundlik ei ole, see teesest kah́ju ei tunne Pal; tunnet tõse kahju, siss `endäl om ale mi̬i̬ĺ ja kurb Trv; mul om periss `süämest kahju, ma näi, ku ikk Krk; mi̬i̬s läits `auda, naesel `oĺli nii kahju kui `oitku, alati piĺl põsen Ran; kahju `olli ku jäĺe, paar `aastit `olli kahju Nõo; sul om edimält nii `kahju, et sa‿i mõśta midägi tettä Rõn; hääd last om egal ütel kahju; tu̬u̬l ei olõ kahju vai hallõ Har; Tu̬u̬st oĺl kõ̭igil kaho Rõu; mul um kah́o timä peräst Vas || (viisakusväljendina või hüüatusena kahetsevat suhtumist või kahjutunnet väljendades) oh `kahju! Kuu; kahi küll, `ästi kahi VNg; küll on `kahjo Vai; mul väga `kahju Kul; Küll oo kahu, et sii koolimaja ei ole Han; kahjuks on sie `siiski nii JMd; kahju, ma `ütlen, et oless olema sedäsi, et ma `näitäss kõik, kus siin metsäd on olnd ja KJn; `mõtle kos kahju, suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran

kannahtuss kannahtu|ss g -sõ Rõu Plv Räp Se/-śs/; kannah(h)uss Se kannatus sa `su̬u̬p̀sõ mullõ kannahtust, ku mul murrõpääväʔ oĺliʔ Rõu; Sul olõ‿i põrmoge kannahtust Räp; kannahtuśs lõppi arʔ Se

ketitama ketit|ama Jäm Khk Kaa Jür Trm, -ämä Kod KJn, -eme Krk; kettit|ama IisR, -ämmä Lüg; ketüteme San; is ketitedäʔ Har looma kettipandult süüa laskma ma piän `luomi `ühte `puhku kettitämmä ühest kõhast `tõise Lüg; `Lehma oli pöllu`kargel ketitatud. Pöllal ädala pεεl pole `tohtind ketitada Kaa; sae (sai) kesä `paĺjass, lõppi si ket́itämine Kod; ma käisi obest ketitemen tõisess kottel Krk; Vanast is olõ ket́te, sis kablutõdi, iss ketitedäʔ Har Vrd kettima

kihutus kihutus g -e Jäm Kse Tõs JMd VJg Iis KJn Hls, -du|s Kuu Khk VNg(g -kse) Vai; kihutu|ss g -se San, -sõ Krl Har Rõu Se/kiho-/
1. kihutamine; kiire, rutt küll sie läks suure kihuduksega VNg; aga taal oli `kange kihutus taga Kse; siis õli üks `irmus kihutus Iis; see kihutus lõppi obese surmage Hls; üits kihutuss `kõiksi tee San
2. agiteerimine, ässitamine; ergutamine kihudustüö Kuu; kevade `antasse mesilastele kihudus`sööki, siis pered `lähtvad tugevaks Khk; egä ta isi põless teind, si `oĺli teeśe kihutus KJn; kiimutamine om kui kihutuss tü̬ü̬d ti̬i̬b Ran; tu̬u̬ omm üt́s rummaĺ inemene, tegi kihutusõ tüüd Krl; tu̬u̬ om kõ̭iḱ vana `vailasõ kihutuss, ku mõ̭ni üless poonu om Har

kodune kodune, kodone üld
1. kodus valmistatav, kasutatav jne; koduga seonduv, kodulähedane sigurid olid kodu maass - - `jahvadetti ärä, sie oli kodune kohv siis Kuu; neil kodustel `verkudel olivad `ilma `torvamatta nied `paelad; `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; Kodosed puud on `issutamise puud, `pärnapuu, tamm, `pihlakas Lüg; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; kodune kedratud lõng oli, kodused jämed võrgud olid Pöi; ju ma kuule näe, kuidas se kodune asi oo Muh; margapuu on va egapäine kodone asi Käi; eks kodone erm ole ikke `pehmem kui `võera erm oo Mar; ma ole ka nisokseid `riideid `kiskond, kodused seelikud ja kirjod särgid Kir; Küll siol ond iä põli, `tütred tegäd kõik kodosõ toõmõndamise ää Khn; talve `aegu viisid minu kääst magust (mett), et see on köha rohe, see on see kodune rohe Vän; `paablane on metsa putukas, ega tema ei ole kodune Ris; kodune `peene leib, see oli ia ka küll; Roosi ka selle koduse `vahtimise jauks HMd; see nii oma kodone asi, ärge seda `väĺla `reakige Juu; kodusest nisust nisuke, ei ta old sai ega ta old sepik Jür; sai kodust `niiti kedrada ja sellega õmmelda Amb; kodune õlut, mis `toopide seest saab `joodud Ann; eks neid koduseid `rohtusi ikke katsutud aga, ega `enne‿s `rohtu old VMr; läksimä minu kodose lehmägä luadale, mes minä kodoss tõin Kod; kiisel oli kodune sü̬ü̬k, oma perele ja `talgu aeg vahest `tehti Äks; ti̬i̬b maja `riistu, se on kodone tü̬ü̬ KJn; temä käü vällän, ku tal kodust tü̬ü̬d ei oole Krk; emä pidi ütsindä tegemä kõ̭ik kodutsed tü̬ü̬d ja latsed kasvatama Ran; si̬i̬ kodune elu om mul nisuke alb, et mitte `koskile minnä ei taha Nõo; ma‿i taha `säŕki sälläst maha `hiitäʔ, siss `näütäss `väega kodunõ `vällä Har; kodonõ tü̬ü̬ ka and naha‿bäle, rassõ om, siih haara ütte ja tõist Se
2. peam kodus viibiv, vähe väljas käiv Mes nüüd kodune `porsas `tiedab (kodune inimene ei tunne ilmaelu) Kuu; kodune vana inimene Kär; Sa täna nii kodune mees siis, teised `laulvad külas mis köik kohad `elkivad Pöi; kodone poiss, ei kei `kuskis `vällas ega Mar; nüid ei ole änam seantsid kodusid inimesi, nüid käivad kik riigi töös Saa; eks ta ole selle aru sees, et ta on kodone mees, se jääb kojo peremeks Juu; kodune sulane, teine oli `tiumes (teomees) JõeK; ema elas siis meie juures ka oli meie laste`oidja ja kodune Kad; kodone [part] ei lähä, met́sik lähäb ärä, ei jäe kodosess Kod; ma olen kodune `kińdine inimene, ei ole `kośkil käenud Pal; kodune tüdruk ja mina, meil olid piimariistad `pesta Plt; kodune inimene, kodutse tüü pääl Trv; miu poja om koduse mehe, neve kurdave kodun Hls; elä pääl kodust elu, kodun Krk; kodune laits, `koskil ollu ei ole, ja temä saadap nii `kaugele Nõo; sõ̭ss lõppi sõ̭ss vanaesäl ka sinnä˽`käümine (mõisas teol) ärä ja, ja jäi sõ̭ss uma kodotsõhe `ello ja Plv; śjo om mul kodonõ elläi, śjo eläss kõ̭õ̭ kotoh Se
3. kodu, kodu- koduse `poole `tulla oli suur laht, roolaht Vll; ta on koduse pärast mures Jaa; ta kodune koht aa sii Phl; Jaan oli koduse koha peäle jään Tõs; kodonõ ki̬i̬ĺ, śjo om uma ki̬i̬ĺ uma kodonõ kiil om õks kõ̭gõ `armsap Se
4. kodurahvas siis kui `tuldi mereld ärä, kohe nie kodused küsüsid, kust vuo tänä oli ka Kuu; vii koduste `rahvalle tervikseid JMd; oleme kõik kodused ja võime kõik `riakida Koe
5. mõnus, hubane seal oli nii ea `olla, nii kodone oli, jüstku oleks oma kodo old Juu; ma es tunnõʔ sääl sukugi kodunõ ollaʔ Krl
Vrd kojune

koorutama1 koorutam(m)a Plv Vas Se kosutama, parandama; põetama naaʔ koorutivaʔ [hobuse] ärʔ (söötsid rammu) Plv; Sai vana sõa hobõsõ, naksi tõist koorutamma, arʔ õks lõppi Vas; timmä sai koorutadaʔ, kavva `aigo `haigõ oĺl Se Vrd kooritama

krõmps|luu kõhr körges vöi krömpsluu on öhed Käi; Kui liha `jaotati osadest, `naakusid `lapsed krõmpsluu omale IisR; krõmps luud on noorel loomal paĺlo LNg; kõri sõĺm on kõva, krõmpsluu teene Tõs; kes se inimese krõmps luid tiab, aga loomal on küll krõmps luud Sim; krõmpsluul põle üdi sees; kõrvaleht on ka krõmpsluu Plt; `olli tooja lehm, lõppi ärä, `võeti vassik sehest `väĺlä, `aeti kõige krõḿps `luuga läbi masina, tetti `voŕstess Puh Vrd kromps|luu, krömps|luu, rõmps|luu

kuld1 kuld g kulla eP eL, `kulla R (n `kulda Vai)
1. väärismetall, kuld Mes kuld, ei sie `karda tuld ega lähä vaseks Kuu; tämä `õtsis neid `kõhtu ka, kus maa sies vana `kulda on Lüg; `puolest `kullast tehä `sormuksed Vai; koest seda `kulda käde `saaja on Khk; see `olli kullaga üle aet Muh; Kaabidi `kulda ja rugijahud ripudati kuivald `pääle (paistetusele) Rei; kullast tehasse sõrmossid Mar; `kulda `meiti maal ei `löitä Tõs; mul on `praegu kahju oma kullast Hää; mis kullast päris `tehtud, se on läbi kuld Juu; ei sua teist kulla `iestki JMd; uurid `tehta üle kullaga VJg; kos kruusamua, siäl kulla täpid `kilkavad Kod; ei `kulda ei vist ei annud `ki̬i̬gi [vaderikingiks], kuld oĺli ike kaĺlis KJn; nüd kül es oleki `kulda ja õbet neil käümen Hls; kuldsõĺg, rikkepel olli kullast iki Krk; tuli sulatap `kuldagina kivede seest Puh; naʔ omma˽kullast sõrmussõʔ Kan; ma ei vahõnda tedä kullaga ka välläʔ Har; `taivahe ei˽taheta˽`kulda ei hõbõhõt Rõu; siin ollõv vana ajonõ raha, kuld maa siseh; Lońni kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; elav ~ lendav kuld (lendvahaiguse arstim) sääl (kapis) õli siis `lendava `kulda ja `musta `jaaku ja ülekülä kurati ja, neid `rohtosi siis midä `nõiduse `vasta kõik õlivad Lüg; `Tõime `aptegist `lendava `kulda, `andsime [pullile] `viega `sisse pudelist, sai `terveks IisR; `lendävet `kulda andas loomale piimäge ja leväge topitse suhu Hls; `lendäv `kulda `anti, ku lu̬u̬m olli läbi last Krk; elläv kuld om pudelikõsõ sisel Krl; `lindaja kuld Se || kuldraha Viie rublane kuld oli ja `kümne rublane kuld oli Pöi; mul `paergu `kümne rublane kuld Juu; masseti paper rahaga, `kulda es anda `väĺlä; viielisel kullal `oĺli saari nägu pääl Ran; timä `nõusõ viielist `kulda, a ma nõuse umma kangast tagasi Rõu || kollane värvus kuld sõrmuse pähä osti, ku ma vägeve lipege pesu mõssi, siss läit́s kullass Krk
2. fig a. võrdlustes Se˛aste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; siis oli soolbesi nagu kuld Mar; kui oli `selge lina, siis oli põld nagu kuld JJn; aru ein on ilus pienike ein, luom süöb kui `kulda Sim; see on nigu kuld se kannastiku ein Lai; leib ku kuld Krk; tõeme neli `vankri ku̬u̬rmat ilusit `ainu ku `kulda Puh; nüid saab avvast esiki vett, ilusat vett nigu `kulda; nii terve inimene nigu kuld - - ja ommuku surnu Nõo; ilm om nigu kuld (päikeseline) Har b. mitmesugustes väljendites Küll kuld obeja `löüdäb (kui peres on ainult tütred, siis on loota vähemalt väimehi); Viks nuor inimine on kuld, mes `maksab igäl puol; Kuld vajub alade `pohja, praht ujub `pinnal (väärtuslikum on kaalukam) Kuu; `tõise `mielest on muld, minu `mielest kuld (eri maitsed); Kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni Lüg; Mis täna kuld, sie `omme muld (äkksurmast) IisR; `rääkimine öbe, `vaikimine kuld Jäm; täna kuld ja oome muld Muh; Seistes lεheb lina kullaks ja vill mullaks (linal väärtus tõuseb, villal langeb) Emm; Vötab `puhta kullana (kergeusklikust) Rei; Täna kuld, oome muld (täna armastatse, oome `jäätse maha) Han; kõik põle kuld, mis `iilgab Tõs; tänä on `kõiki küll, oome põle kedägi, tänä on küll kuld, oome on muld Juu; ühe mielest kuld, teese mielest muld (üks tahab, teine mitte) VMr; `täämbe kuld, ommen muld Hls; kõiḱ ei oole mitte kuld, mis `ilkap Krk; miul om poig iks kullaga vahetada, seräst `poiga ei tule paĺlu ette Nõo; Kuld paist sita si̬i̬st ka `vällä (riie ei riku meest) Urv; kõnõlõmine om õpõ ja `vaiki olõmine kuld Krl; ma kõnõlõ puht kuld õigust (puhast tõtt); `täämbä om timä kuld, hommõń muld (inimese elu on ajalik) Har; mis mä `hinnest kitä, kuld `eśki˽paist sita si̬i̬st `vällä; Olõ õi˽kõiḱ kuld, miä `hilkas Rõu; maami̬i̬śs sü̬ü̬ `mulda, kunigass sü̬ü̬ `kulda, a śaks tu̬u̬ sü̬ü̬ är˽sitagiʔ Vas; Kuld katt kuninga silmä `kinni Räp; õga tu kõ̭iḱ kuld olõ õi, mis valuśs om Se
3. kard(pael) kut punane lina oli, siis `pandi `koldne kuld, leina linale `vö̬ö̬ti `valge kuld Jäm; kenad abud olid sii, kullad `pandi `seie lappide pεεle (käistele) Ans
4. väärtuslik, võrratu Siis oli piiberlehe ein kuld kui selle sai nõnda käde, et ta mitte `vihma äi saand Pöi; miul om periss kuld elu Krk; [ta] om küll üts kuld inimene, egä pu̬u̬lbä kütäp sanna ja vihup mu Nõo || fig kallis, kullake see ta kuld Mar; os‿sa kuld, os‿sa kuld - - siis tä kullatas muda, purjen inimene Kod; si oli vaśt nigu kahe vahel `üelda, et sa oled mu kuld Ksi
5. euf (fekaalidest) Lasi oma pöldu kulda vidada Emm; vanames pani siis selle [koti] oma `kulda täis ja paberitüki `piale ja pani oma `tasku Jür; kuld inäp üldäss, püttü valõtass, v́ett manuʔ valõtass `kõikõ külbetüt põldu pit́ih Lut

kuuse|vasikas veise nurisünnitus, emaka väljalangemine kuusõ vasik oĺl perähn, nigu ärʔ `lõiksi nii lõppi lehm ärʔ Rõu; noid õ̭ks paĺlo jää ai elämä noid `lehmi kel kuusõvasigõ ommaʔ Se Vrd käbivasikas

köitma `köit|ma Jäm Khk Muh([ma] köe-) spor L, Koe VMr VJg I(-mä, [ma] köödän Kod) Plt KJn, -me Hls Krk, -mä Võn([ma] köe-, köö-) Ote, (ma) köida(n); `köütmä Saa, (ma) köüdä M(-me Hls Krk) Võn Kam([ma] köe-) Ote San(-me) V(`köüt́mä, `ḱ- Se; [ma] köö- Plv Räp; [sa] küödät Lut); `köitama VNg Jõh IisR, `köütämä Kuu; `keit|ma Tor Rap Juu Kos HJn JMd Tür TaPõ VlPõ, -mä spor M(-me) T, (ma) keida(n), keidä (kee-); `keütmä Khn
1. (kinni) siduma mene `köüdä hobune ärä Kuu; Kettiga `köitati obuseid ja `lehmi ka IisR; köedame koorm kinni Muh; `peigme looga `külges olid `kindad köidetud Mih; lina kimbud saavad `kińni keidetud Tor; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi; vihad ja luuad oĺlid `seĺga köidetud Saa; `keitsime sasi, kuus naist oli sasi `keitmas Juu; ega sinust mehele minijad viel ei saa, ei `oska ahju `luuda `köita VMr; keidan aud `puńti Iis; keidab nabavarre `kinni Ksi; õled `pańti, keedeti säl kolme sidemega `kińni, si̬i̬ oĺli piaalune KJn; tüdrik `oĺli siss ku̬u̬ `keitja, kis õle ku̬u̬d `keitis `kińni Vil; keidä pussak `ü̬ü̬lde (vööle) Trv; sõpu mähiti ümmer ja `ü̬ü̬ksege köüdeti `kinni; mõni paneb orgige vorsti otsa `kinni, mõne köidave `kanga `narmidek Hls; `niitsme tahav `köütä Krk; sa olet niisugune tü̬ü̬tekkij, sulle keida jala `küĺge villane lang, sa `kat́ski ei kakka Hel; kel suure `juusse, tu̬u̬ palmits palmikude, keit `ümbre pää Ran; ku sa iki `nännu ei ole, siss sa‿i mõesta ahju `luuda `keitä; keedeti kere `kinni et, `nõstmisega ennäst ärä ei kakka Puh; miä keedi esi kah õlekuu `taade ri̬i̬ pääle; pögsi pü̬ü̬r `olli serände lapik, nööriga `olli `kinni keidetu; tark inimene tuleb egäga `väĺlä, aga rumalal keedetäss `varsti kotisuu `kinni Nõo; suure redeli pulga `küĺge keedäp rihma TMr; ta es täi `süvvä kah, lõṕpi `näĺgä nigu köödetu `suuga rot́t Võn; latse nabavaŕs piap `kinni `köitmä, muidu veri nakap `ju̬u̬skma; ni̬i̬ poolitse puu pandas pulgaga kokku ja sõlgpuu pandas kah vahele, si̬i̬ om paari `köütmine (tappimine) Ote; suvel keideti `põrkna `väikesi `tsüt́si Rõn; `ru̬u̬d́lit es köüdetä˽kinniʔ, ainult kat́s saivast oĺliʔ vitsaga kinni˽köüdetüʔ Kan; kõo vitsaga˽köüdeti lahasspoolõʔ veerepuie `küĺge kińniʔ (äkkel); kusõpot́t köüdeti päält kasuga tüḱüga˽kińniʔ (potisinise tegemisel) Rõu; ma köödi pirruʔ `mühkü Plv; võrgu˽köödät kokko, kat́s veneht, lät́sit tõõńe tõõsõlõ poolõ, nii atõtass võrk `järve; köüt́ hobõsõ kõõv́o `külge kinnih; [seened] kupahtadass sõss arʔ ja köödetäss `rõiva `sisse `nõrgumma Räp; kooli`rõivaʔ (suririided) omma jo `kimpu köüdedüʔ Se; rüäleib riibutass ni küödetäss `vihku Lut || fig temä kui keit `eńdä kõnege `eńdä `küĺge Trv; sõna pästäp, sõna keidäp, piat `mõtlema mes sa `ütlet Ran; sõ̭na köüt, sõ̭na päst Vas | sisse rääkima esi `pimmeaud `keitse `endä `kinni, esi nakass kõnelema Nõo | virutama Ma˽köüdä sullõ `vainlasõlõ üle kühmä Rõu Vrd käütmä
2. raamatut köitma `Poisid õppisivad `kualis `raamatuid `köitama Jõh; köidab raamatumi Tõs; taad `tahtsõ ma˽`köütä `laskaʔ, taad raamatut Rõu; esä köüt́ raamatit Plv

leek1 leek g leegi spor S L, Juu Trm Äks Plt, liegi Kod; li̬i̬k (-ḱ) g leegi Hää KJn Kõp spor eL; liek g liegi Khn Ris JMd Koe VJg Sim Iis; liek Kuu Lüg, `lieki VNg(g `lieki) Vai, g `liegi põlemise nähtav helendus; tulekeel `paistan käsi `lieki `ääres VNg; kui vagane on, siis tule liek käib `õtsekõhe üless Lüg; tule `lieki `tullo `ahju suust `vällä Vai; suur tuli `lahti, leegid `paistvad Khk; pala leek keib leeda alt `väĺja Vll; `Sõuke tule lõmm oli maas, et leek käis öle puude Pöi; kaŋŋe tule leek Rei; `pikne lõi `aknest `sisse, ühükorraga oli maja tule `leekes Vig; suur tuli, lööb `leeki, põleb `kangeste Tõs; Liek käüs juba katusõst `vällä, kui meie tulõkahju `juurõ saõmõ Khn; Ta oĺli nõnda `aige, et otsaesine oĺli [kuum] `jusku tule leek Saa; maja on lausa `liekides JMd; ei õllud tuld, ei õllud `leeki kua Kod; suur tuul lõi leegi metsa poolt `vasta ja kõik põles ära Plt; ku üit́s `väike sädemeke õitsi latsi (platsi) `pääle jääss, siss siil aavet tule suuress ku li̬i̬ḱ Krk; siss `lät́si˽kõ̭iḱ majaʔ palama, siss oĺl tulõ li̬i̬ḱ, muud medägi; üt́s hopõń oĺl sääl tulõ leegi sisen, tuu `vaenõ lõppi sinna˽`paika Har; rehi palanu joba `kangõn leegin, no sõ̭ss saanu mano tulesõna `mõistja Räp || fig [vasikad] Lätsivä kui li̬i̬k, ännä sellän Trv; ku si̬i̬ u̬u̬g tulli, sõss ta valut́s ku üit́s li̬i̬ḱ (hambavalust); piim om `seante apu ku li̬i̬ḱ kunagi; küll sai ruttu vihatses, ei kannate mitte ütte sõna, sii olli nõnda ku tule li̬i̬k Krk; obese silmä paśtava nigu tule li̬i̬k Rõn Vrd leege, lekk3

linul, linule1 linul Pst Hls Krk Nõo Ote, -ol Räp; linule Trv Krk Ran Nõo Ote, -olõ Räp viina eest loomasööta, toitu vms paluma(s), linuma(s) oles ma `tääden, et sa `lambit pöät, siss ma oss `viina võtten ja linule tullu Trv; vanast käüsive linul, viinapudel olli ligi ja Pst; ni̬i̬ käüsiv linul, kel lehmä põhk `otsa lõppi - - viin olli pudelige man Krk; keväde poole kui aenad ja peldid otsan, võt́t peremi̬i̬ss viinapudeli, ütel: ma‿la linule, ega eläjil ei või `laske `näĺgä ärä lõppe Ran; ku sa linule lähät, võta sa `viina üten, siss ike midägi `perrä venib `sulle Nõo; pańg `viina lännu ärä linul Ote; sepp tulõ linolõ sügüse, iks käve kui vili pesset ol Räp

lõhna|päälis, lõhna|päälne partepealne `pandsõ üsä tävve puid lõhnapäälsehe kuioma Kan; puu õnne oĺl lõhna pääl, tüdriku võttiʔ kua manu `läütüsess. ku vana lõppi, jälʔ `pańti lõhnapäälis täüs; lõhna`päälne, parrõʔ ahu suu pääl `üllen Har

1. lõpp; (töö) lõpetamine, lõpuosa ken `algaks akkaduse ja lobedaks lobedukse, küll mina `keskel `kierudan nalj VNg; `sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad Lüg; ta omaga üsna löpeduse pεεl (suremas) Khk; Kuulukse, et menel pool pidada einatöö juba löpetusel olema Kaa; täna oo `aasta lõpetus `jälle; akkab tettä arotama ja seletama, põle akatost egä lõpetost Mar; naeste tüö ja obuse `süömene, sel ei pea löpetust olema Ris; kańnikas on suurem tükk `leiba otsast, uure on lõpetus Amb; uassa lõpetus one vana uassa `õhta Kod; ega äkki ei või [lõpetada], sõss jääb kogundi lühiksese si̬i̬ lõpetuss (sukalabast) Trv; mõtli vi̬i̬ all, [et] nüid om lõpetuss Hel; ma õdagu ai `kanga üless, õdagu alusti ja ommuku `olli lõpetuss; sääld vaheaia lõpetuse mant, sääld saat läbi minnä Nõo

2. söök-jook talgutöö lõpul Eks siis pidänd ka `talgu `toidud `laual olema ja `ehtul tüö lobedukseks ka `kangemba `kraami Kuu; kui lobedetti rukki `leikus, siis `tehti lobedus`viinad ja `oldi paremad `toidod Vai; eina lõpetusest kiedin klimbi suppi Iis; ku rükkid saed ärä lõegatud ja ärä lõpetet ja ämmukeisi panid, siis `ju̬u̬di rükki lõpetuss Kod; isa `laśkis rukki lõpetust `tuvva, kolmkümmend kahessa kopikad `maksis pu̬u̬l `tu̬u̬pi `viina Äks; tetti lõpetuss `liiku, `tu̬u̬di `viina kõrdsist Hel; meie lanisime ärrä käest, et ti̬i̬ meele iki lõpetust kah Ran; `pernańõ piat nüüd lõpõtusõss `sõira `andma San; `Su̬u̬rma`kartuli `putru - - tu̬u̬d `sü̬ü̬di õks lõpõtusõss, `kanga lõpõtusõss jah, ainateo lõpõtusõss ka tet́ti Krl; lõṕpi tü̬ü̬ ärʔ, lõpõtusõss `ańti `viina ja süvväʔ Rõu

Vrd lõpetis, lõpets

lõppema lõppema, (ma) lõpe(n) Pöi L K Iis San(-me), lõppen Lüg IisR; `lõp|ma, (ma) lõpe(n) Muh hajusalt L, VJg I VlPõ Trv Pst T, lõpõ Khn V(-mõ, lõppõmõ Krl; lõppõmma Har); `lõpme, (ma) lõpe Hls(lõpeme) Krk Hel; löppema, (ma) löpe Sa(`löpma SaLä) Hi; loppema, (ma) loppen Jõe Kuu VNg

1. lõpule jõudma; otsa saama `neljaspää `alles loppesid [pulmad] ära Jõe; pidu loppend, `lähma koeo VNg; tulukene lõppes `vällä paa alt Lüg; tänane pää ep taha ka löppeda Khk; leib löppes ää, peab uue teo tegema Vll; Ennem lõppeb ärja `söömine kui naiste jutt Pöi; kaŋŋas akkab `otsa `lõpma, siis pannasse paelule; siia lõpeb ää meite karjama Muh; `eindest toleb puudus, löppevad `otsa Käi; need kraamid akkavad ää `lõpma, jahod ehk kardolid ehk Mar; rahvas lähevad ää, pidu lõppend Kir; kella kahe`teistmest lõpeb `õhtust poolt öö ja akkab omigust poolt öö Mih; üks `aigus akkas, teene lõppis; Leib ei või majast `otsa lõppa Khn; siss lõppis orjapõli, ku ma mehel läksi Hää; `oktoo·bri kuus lõppes kilupüid HMd; ega töö moa pealt lõpe; mo kannatus lõpeb ää koa viimaks Juu; siis kui sõda lõppis KuuK; kuivaga vesi lõpeb kaevust ää Ann; kukelauluga lõpeb kodu`käija võim Rak; mäe kallas on mäe jäär, kus mägi akkab lõppema Sim; viin lõppis `õtsa Trm; tuli one ärä `lõpnud, otsan, ei õle `tuhka, ei süśä Kod; kerik (jumalateenistus) lõppis, rahvass akkas ära tulema Äks; `kuulasin seni kui `vaidlus ärä lõppis KJn; ku pi̬i̬rg akas ärä `lõpma, pańnid uue peeru Vil; lehmä om `kinni, vanast ike olli, et piim lõppi ärä Hls; si̬i̬ tü̬ü̬ ei taha sugug‿ärä lõppe, ei jõvva lõpete Krk; vanast üteldi et tulep `mihklipäiv, lõpep `oina vaiv Puh; no kui `kavva sa avitat ja annat, `anjal lõpep ka `otsa; enämb es jõvva kavvemb kannatada, kannatuss lõṕpi ärä Nõo; puu lõpesse ärä, vaśt ta tu̬u̬ jälle tolle `ku̬u̬rma Ote; ku iks tüńnist niiviisi võedass, asõmallõ kunagi ei˽pandaʔ, sõ̭ss lõpõss är˽ka taa liha Urv; ao`valgõ lõppi välläʔ, ku sa kodu tuĺli, lät́s pümehess; sa˽tulõt muka üten, ni‿ka‿gu tii ärä lõpõss Har; lõṕpi tü̬ü̬ ärʔ, lõpõtusõss `ańti `viina ja süvväʔ Rõu; no˽kül mu elopääväʔ lõpõsõ˽siiäʔ Vas; Kapsta˽tüḱevä˽ka õ̭ks rutto `otsa `lõpma Räp; siss lõpõss mi raha Se

2. hääbuma, kaduma; lagunema pered loppevad ärä Kuu; viśs kaeu sii teinepool `meite rehe, aga see löppes ka εε Khk; palmigod pohas ära löppend Käi; `vaesel inimesel lõpevad sugulast koa `otsa Mih; nägemene akkab ää lõppema Ann; `riided lõppevad seilast ää, `uusi ei jõua muretseta VMr; liha lõpess ärä luie‿pält, nahk jääss lotti Krk; jala ette iks vi̬i̬l näe, aga kõrva`kuulmine om periss ärä `lõpnu Nõo; `rõiva lõpõva `otsa, `vastsit tetä ei näe Ote; silmä `valguss lõpõnu, ei tiiäʔ, kas jäät pümess Krl; lasõ `käsnä `salva, siss lõpõss käsn äräʔ Har; Esi˽`hinnel `umma˽kül [hambad] joʔ är˽`lõpnuʔ Rõu; lõppi nigu tina `tuhka Se

3. kõhnuma, kurtuma Küll sa oled `viimisel ajal ärä loppend Kuu; oli nii `otsa löppend, ale meel oli `vaata Khk; Sa oled nii löpend näuga, oled sa aige vei mis sul viga oo Kaa; löppeja obu pole tööloom änam mette Käi; nii ää lõppend, jusku üks surma vari Mär; mis sool oo, na lõpen nägu Tõs; lehm `lõpnuks jäänu Hää; veis lõppes meil nii ää, et surigi viimaks maha Juu; poiss lõppend kohe ära näost, jäänd kõhnaks, et sie (luupainaja) käib iga `öösse teda `tallamas Koe; lõpeb jala piäl ärä, luu ja nahk Kod; nagu kudend konn teine `otsa lõppend Ksi; vana inimene on aĺli `näoga, näost `otsa lõppend Plt; lõpeb ärä ihust, silmä nätän lõpeb ärä Hls; [hobune] nii kõhn ja är lõpenu ku `erne sard Krk; mõni om näost kõhn, `otsa `lõpnu - - aga kihäst om tugev Ran; maʔ oĺli `kaugõ `haigõ, siss ma lõppi nii äräʔ; no‿m vanass jäänü ja vällä lõpnu Har

4. surema, kõngema Lehm loppes tänävu kevädel tulemisesse Kuu; Lammas oli öösse ära löppend Jäm; me oleme löppejad, löpeme varsti ära Mus; Selle näljaga löppevad keik ää Rei; `noori ei kasva `piale ja vanad lõppevad ära Kir; on üsna `otsas, akkab `lõpma varsi Vän; seda `tuńdi ei tää, kunas sa lõped Hää; `põrssad läksivad pasale, pidivad kätte ää lõppema VMr; Sial vedeles pailu `lõpnud obuste `końte Trm; [lehm] aas täis äkitse, lõppis `väĺla Lai; kui isa ära lõppis, `tuĺlid sõad SJn; jäŕv om ummussen, kala lõppeb ärä Trv; ollu kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; lammass nii `irmsade `trähklep ja `visklep, `õkva `lõpmise veere‿päl Puh; sa‿lt ku vana kand noordel i̬i̬n, ärä ei lõpe Nõo; lõṕpi näĺgä nigu köödetu `suuga rot́t Võn; kas siss eläjäloomad võip ärä `laskõ lõppe Rõn; Põrss ei˽taha˽süvvä inäp, no nakas vaest `lõpma Urv; ku sa taalõ eläjele ruhe ei anna, siss ta lõpõss maha Har; ku ma lõpõ, sõss lõpõ, mis tu̬u̬ `tohtre mul vi̬i̬l tege Plv; Rott lõpõs no vilä`salvõ Räp; täl oĺl jal eläjä `kaiho, üt́s lehm lõppi arʔ Se; tõbrass naaśs `lõpma Lut

Vrd lõppuma

mahla|taar hapendatud puumahlajook mahla taar, kui kevade `rohkem `mahla, kase `mahla sai, siis seda korjati kihade `sisse ning `lasti `apnema `minna Khk; Mõned tegid mahla `taari, panid mahla kiha `sisse ja seal läks apuks Pöi; mahla taar oli. kevädi kui `lassid augud `vahtrade `sisse, tila `alla, `tilkus nõue `täise ja panid `apnema Var; mahlataarile panna `põhja alla ega kedagi, mahl `apneb ära, on taar käe Mih; ku ma suvel lätsi sinnä sepile - - siss `anti mulle mahla `taari; tu̬u̬ mahla taar `olli nii apu, et `õkva siĺmäst võt́t vi̬i̬ `väĺlä Nõo; Ku˽mahla taaŕ ärʔ lõṕpi, siss tet́ti `vi̬i̬ge taaŕ Krl; mahla taaŕ om ka `väega hää, tu̬u̬d ei saaʔ `kaugõss Räp

maru|peni marukoer egä suve `oĺli `väega paĺlu maru pene. ku kohe lätsit, siss peĺlässit, et `vänte mõni `kargab `küĺge, pureb Ran; ku õegatu, et marupeni tuleb, siss `tüt́rigu pagenuva pedäjide `otsa; muud ma‿s `peĺgä ku maru penid, tu̬u̬ lahup `õkvald ärä Nõo; Kui ennembi maru`peńne `ollu `ju̬u̬skman suvel, lännu üit́s lehm kah `marru Rõn; Vanaʔ inemiseʔ `üt́li, et marupini ju̬u̬sk `õkva, hand om maal ja `häüssä aja suust `vällä Har; t́siga oĺl marupinil purt ja lõṕpi arʔ Vas; marupini puri ar kutsigõ Se || sõim Huju˽marupini, mi‿sa˽tanh `mässät ni˽paĺlu; no˽kost ta timä marupini tu̬u̬d ti̬i̬ś Har Vrd mõro|peni

meelekene dem < meel a. mõistus, aru on ikke mieleke pias Koe; oh mieleke, mieleke, tule kodu Iis; siul ei ole meelekest, siu mi̬i̬ĺ om jo `puudulik Krk; meelekene mõista, et ma aru saa Hel; tost om ää, et mul om vi̬i̬l meelekene ja mul om vi̬i̬l `liikmise võim Ote; `katsa`kümne nelä `aastanõ oĺlgiʔ ja nii meelekene lõṕpi ärʔ; timä oĺl iks vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve, eläjä˽kõ̭gõ kait́s arʔ Vas b. mälu sinu `mielikeine unesta keik VNg; ei inäp meelekeist pääh ei olõʔ Vas c. meeleolu, tuju ti̬i̬ mu miäleke üvässä rhvl Kod; sul om õks ta meelekene alasi `kahtlanõ, ei usu sa hennest, ei tõist Har; Oi hää meelekeist mis oĺl, ku poig sõjast tagasi tuĺl Vas

mõtsa- metsa- eläjä sööve ilusti mõtsatukan Hls; ma mõtsakurun elä, ei tää maast ega ilmast; mihe olliv mõtsatühün Krk; mõtsavahe ti̬i̬ om igävene `konkline ja `vintsline; siin `olli jäĺedäde neid mõtsa`vargit, egäl ütel `olli jo puutükki vaja; külläld om saanu sääld vahituss, vahi iki mõtsa`vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä, et konass tütär tulep Puh; mõtsaalune om kõ̭ik lume täis, ei tunne ti̬i̬d mitte `kostegina; temä ütsindä ei taha `mõtsa `minnä, `peĺgäp mõtsa kahinat; Elä nigu susi mõtsa kolkan; kesänurme tõene ots lõppi mõtsa`vi̬i̬rde, mõtsa`vi̬i̬rde ma‿s `julge minnä konagi Nõo; kos mäe ja oru, sääl om noid mõtsa `saari paĺlu Kam; olliva küll latse üits üte `perrä, aga mul mi̬i̬ss orjaśs mõtsatü̬ü̬n, `näĺgä me‿s näe Ote; mõtsaalunõ om likõ - - muudku‿käve ennedä ligõhõt mõtsaalust `mü̬ü̬dä; mõtsa `laandõ `essü äräʔ; vanast härr laśk mõtsa maie pääle talu`rahval `viĺlä tetä, kiä `tahtsõ enne, is võta tu̬u̬ iist medägi `massu Har; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ Vas; külämaa kutsuti tu̬u̬d, mis oĺl üless haritu, mi˽talo om mõtsa`maalõ tettü Räp; mõtsavi̬i̬ŕ jo tuĺl, mõts läts `otsa Se

nimetümmäss sootumaks mul `külmssi ubina nimetümmäss välläʔ, is saa üt́s `kõrdki `ki̮i̮tä; ma istudi keväjelt kat́s pennärd `kapstõid, nimä lõppi ni nimetümmäss välläʔ, et ütte ainust ka is jääʔ Har

nägemine nägemi|ne Jõe Lüg Jõh(nägä-) Ans Jäm Khk Krj Vll Pöi Rei Mär(nägä-) Tõs Khn Jür Amb JMd Koe Kad TaPõ Trv Hls hajusalt T(-ǵ-) V(-ǵ-), -mi|n Hls Krk, -me|ne Muh Käi Mar Lih Aud PJg Vän Kei Ksi Plt Pil KJn, g -se; nägime|ne g -se Vän Hää San Krl(-mi|ne)

1. a. tn < nägema tie oma nägemise järel, nii nagu ise tahad Lüg; pole selmal muud tööd medaged kui nägemene Käi; ku mõ̭ni joodik `viina joosõ, sõ̭ss tõnõ joodik neelätäss tu̬u̬d nägemistkiʔ Plv b. (hüvastijätu väljendites:) kohtumine, kokkusaamine `jääma nüüd üva nägemisi Lüg; Ma akka minema, ead nägemist siis Pöi; või ollaʔ om meil perämäne näǵemine üt́stõist Vas; hääd nägemist Räp

2. nägemisvõime; nägemismeel minu nägemine on `ninda pisikene, et ei näe enamb `ühta; `nuoremald õli nägemine üva `selge Lüg; möni inimene on nii lühise nägemisega - - äi nää `kaugemale Khk; Vana inimese nägemine, see jääb nõnda tüntsiks Pöi; oli `pisse nägemisega Tõs; Mio nägemisel põlõ kedägi viga, näe allõs prillitä lugõda Khn; nägemene, `tunmene, need oo need elu tarvidused PJg; kõlu kasub ja kasub, nägimene kaub ja kaub Hää; nägemene oli vanaduses viletsaks jäänd Kei; kõik alles olid `kuulmised ja nägemised sel aal Amb; tema oli nesukese vähäse nägemisega Kad; ärä lõppi minu nägemine - - minevuassa ike vi̬i̬l lugin Kod; nägemine tömp, ei tunne inimeisi Pal; äbune nägemine, kui silmad viletsad Lai; nägemine jääp `töndsis, peenike nägemin om är kadunu Hls; vana inimesel om tuhnane nägemine ja kõ̭ik luukondi `kange ja kõvera Ran; oi sedä mälu ja nägemist, sedä‿i ole merästegi Nõo; Mul silmä `ju̬u̬skva ütte `viisi `rahka, selle jääss näǵemine ka `veitüle Urv; mõ̭nõl om nii lühükene nägemine, et ku ta raamatut ka lugõ, siss pand nõ̭na `lähküde `õkva Har; nägemise võt́t tõõsõst silmäst ärʔ, ammutsõst saaniʔ ei saʔ kardohket `ku̬u̬riʔ Räp; silmist om väega kõhna nägemisõgaʔ Se

3. nägemus `Rääkis, kuda tämäl õli `niisikene nägämine tie pääl Jõh; Ta ise `uskus, et oli nägemist näind Jäm; selle `metsas olemise aeg ma just nägi selle nägemise Vll; näeb `seuksi nägemisi Tõs; pühäde `laupa üed ja pastu aad ja siis `nähti ikka siäl `suuri nägemisi `jälle, siäl kivi `juures Khn; nähnud nägemiss, `valgen riieten inimene on tullud `vassa Kod; siĺmä viirastuss om tu̬u̬, kui inimene näeb nigu `mõnda näǵemist - - medä ei olegi Ran; oli päriss kurivaim, siin om tedä paĺlu nättü, `sändsit nägemisi San; [ta] Oĺl nännüʔ üt́skõrd üte imeligu näǵemise Rõu

4. silmnägu Poesid `peksid teeneteist `vasta nägemist Khn; no `mõtle, `ruśkaga pessäb `vasta nägemist Puh

5. väljanägemine uute riietega nii kena nägemisega Ans; väegä kiriv vai kidijäss - - mõni erisugutse näǵemisega `rõevass Ran

6. mälestus säidsekümmend kat́s ajast`aiga tagasi om kõ̭kõ vanõmb nägemine Har

nälg1 näĺg (-lg) g näĺja, -ä (-lj-) S Kse Tõs Khn Juu KuuK JMd I, `nälja, -ä R, näĺla, -ä (-ll-) Khk Pha L K Trm M T VLä, näĺä (-l-) VId, näila Kad VJg Sim; `nälgä g nälä Vai

1. kõhutühjuse, süüatahtmise tunne Kas nälg `nülgib, et ei ole `aiga `keidust `uotada Kuu; `anneti `mulle tükk `leiba ja `üeldi, et `täida `sellega nüüd `nälga Lüg; Ma ole oomikust saati söömata - - nälg tuleb kallale Kaa; ma ole keik maldsa ladvad, `tuhli varred ära söönd, nii nälg oli Pha; lapse külm ehk koera näĺg, see on üks (kumbki ei vääri tähelepanu) Vll; Nälg aa keige param kokk Emm; nälg ajan [hunte] `käima, üsna majade `sisse tuln Phl; mes sa neist mokkest närid, egä sool nälg ole Mar; nälg näpistab kõhu kallal Tõs; kui kõht tühi, siis on näĺg VMr; nälg õleva kõege parem kokk Kod; sai kübene näĺlä petusess, näĺlä kistutsess Krk; üteldäss, et näĺg om kuri kubijass Ran; kaits `kartuld `seie ja suutävve liha, siss läits suur näĺg `mü̬ü̬dä; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutab; mul om nii `kange näĺg, et sü̬ü̬ss vai soe ärä Nõo; täl oĺl iks näĺg Vas; Nälg võtt silmanägemise är Räp

2. alatoitluse seisund, nälgimine; näljahäda sie `aasta saab vist nälg suur - - `viljad on äppardand Lüg; Mis `nälja nägemist säel nii on, leib, silk ja piim alati `lauval IisR; vaestel inimestel on nälg varaks Jäm; näĺlaga sööb inimene köik εε, olga εε ehk sańt Khk; see on üsna näljaga `vöitlemas Kaa; siis oli näĺla aeg - - pole mette midagid olnd änam, `viĺja ega Pha; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; ega ma `nälga‿p sure Muh; mees joob ja naine lastega oli `nälgas LNg; need said `näĺga nähä küll väiksest peast Mär; parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja lai Vig; mis tugev tä võib `olla, `nälgas inime Lih; näĺg toas ei ole naa suur kui näĺg `lautas Mih; Kis‿i viisi tüed tehä‿mte, nied `nälges kua Khn; siis olid sii suured näĺlad, põln kedagi `süia Aud; ma olen `puudade `viisi linu, `villu ää kehrand ja nüid kõege `viimaks sure `näĺga Hag; koer nii näĺgas, vist söömata jäänd Tür; `näĺga ei old minu kasu `aegus Pai; meil on `püśti näĺg kääs Koe; Kui kõik selle kerge ja ia elu piale linna - - lähvad, siis on varsti näĺg noodas Trm; `nälgä ei või `laska sureda; inimene ädägä ja näĺjägä püüdäb, kost suab Kod; ta põle eladeski `näĺga näind Lai; mis sa `külla kiidad, kui näĺg ahju otsast `alla vahib Plt; ta `oĺli vääga kartnd `näĺga, `surrigi `näĺga KJn; mispäräst te emä olete `näĺgä jätnd Vil; ütessa ammetet, `kümness näĺg Trv; poig pańds talu `perse ja jäi `näĺgä; mis sa `sõnna näĺlä `otsa läät, `näĺgä nägem Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, kattõ näĺg kah Ran; tinavu sügise olli eläjil nälg suur, es saa `ainu kätte Puh; selle `tü̬ü̬ga jääme `näĺgä ja alaste; ku sõdse mul `pernane `olli, siss `olli näĺg man üte `aastaga; kes kõ̭iḱ pühä piäb, si̬i̬ kõ̭iḱ näĺlä näeb Nõo; ta es täi süvvä kah, lõṕpi `näĺgä nigu köödetu `suuga rot́t Võn; vanast üteĺdi, et ku leevä kohe är sõkut, et siss näet `näĺgä; edimine näĺg oĺl edimidse sõ̭a `aigu San; taa `tüüga, mia sa˽pühä`päiselt ti̬i̬t, ei saa `näĺgä majast `ussõ aiaʔ Har; talvõl umma eläjä nälähn, ei olõ˽kes `haina teǵe Rõu; näläst lööväʔ eläjile täiʔ `külge Plv; olõ õi˽näläh olnu˽seenimaaniʔ Vas; muni ajastak tulõ `näĺgä ka õks nät́äʔ Se

3. piltl vajadus või iha millegi järele Tubaka nälg on `irmusamb kui `leivä nälg Kuu; küll on vie nälg suur Lüg; möni mees on nii `kangest selle raha `nälgas Khk; [lapsena] sai une`nälga küll kannata Vll; Möned `olla `talve eina näljaga poola `oksi `loomadele ede toond Pöi; ta oo laku `nälgas (tahab viina) Muh; igäl kebädel suur einä nälg Mar; Kõik ruad korjatakse kua muast ää põlõtamise näljägä Khn; puu `näĺga mul ei ole Tor; siis oli nii suur [lamba] villa näĺg Amb; suabas oo `lõhki lähnud ja murenenud, tökoti nälg one tämäl; tämä one nõnna magamise näĺjän Kod; kaśs on rauva näĺläs, karjub kui ull kui ta isäsid `kaśsa `ootab KJn; `petrooli näĺg `olli meil vi̬i̬l kõege suurem Vil; kas teil `seante `papre näĺg om Krk; nii `kange viina näĺg, et suku `olla ei saa Nõo; ei olõ ma seenimaaniʔ puu `näĺgä `tundanuʔ Har

4. ihne (inimene) nälg ep täi midad soole anda Khk; see oo nii näĺg, et ei `nälgu `süiagid; näĺg inimene, es anna teisele `miskid Mus

pahandama pahan|dama Kuu Hlj VNg Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Kse Mih Tõs Tor Hää Saa/-tama/ Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv T Rõu Vas Lei Lut, -damma Vai Har Plv, -deme M/-tem(e) Krk/ San, -dõm(m)õ Krl

1. pahaseks saama, pahane olema; pahaseks tegema ise pahandab kohe, kui midagi on Hlj; see‿p kannada mette märga söna, kes pisise asja pärast pahandab Khk; teise korra, kui inimene pahandand on, aab teist juttu Vll; ma pahandasi ennast küll selle üle Muh; äi maksa pahanda Rei; selle tüh́a aśja pärast inime maksab ennast pahandada Mär; ma pahandan selle `piale, ma ei ole sellega mette ia Mih; ei maksa kedagi pahantada, ega tagasi ikki ei saa Saa; pahandan ennäst nii paelu selle üle Juu; lapsed pahandavad mu ära JMd; mõru `näoga `vaatab, nii pahandamise poole Pal; mis sa tuled mind pahandama Plt; pahandab ilma aśsata nõnna paelu KJn; ta miu nendagu pahandes oma kõne ja sõnadege Trv; mea oma mi̬i̬lt pahantem ei akka Krk; `oĺli `väegä ääd latsed ka mul, es pahanda minu, es sü̬ü̬ minu süät Ran; ta pahandas ütte `viisi joodikide `pääle Nõo; pahandi väegä `indä `vaimu Ote; kui asi ei ole tu̬u̬d väärt, mis sa siss pahandõt Krl; na latsõʔ muud ei ti̬i̬ʔ kui pahandasõ õnnõ vanõmbit Rõu; ar pahandat jumala, jummaĺ anna‿iʔ mitägi Lut

2. tõrelema, riidlema, kurjustama sain alati pahandata Iis; mul lõṕpi kannatuss `otsa, ma nakassi `sõimama ja pahandama Nõo; ma `peĺgä, et ma `väega pahandada saa Kam; mi‿sa minnu alasi pahandat, jätä üt́s `päivgi pahandamada Har

paiste1 paiste Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Hää Ris JMd Koe VJg Iis Plt Ran Puh San Krl Lei, paeste Mar/g `paeste/ Tõs Aud Vän Tor Juu Trm KJn Trv Nõo, g `paiste; n, g paiste Krk, `paiste Kuu RId; paistõ g `paistõ Võn/n paśtõ/ San Har Rõu Plv Vas Räp; paśte Hls, g `paiste Trv Nõo; alalü `paistel Noa LNg Amb JJn Kad Kam, `paistõl Khn, `paistõh Se, `paissel Kod, `paśtel Hls valgustav, soojendav kiirgus; selle kuma, sära `küpseti `kuoki `ahju `paistel VNg; `päivä `paistes `istun Lüg; mäne tule `paiste `suoja Vai; öhik - - puualu pεεl ahju `paistel küpsetud Jäm; koer lihab ikka pääva `paistele magama Vll; Küpsetasid kala ja söid tule `paistel; Lumel on nii suur ere paiste, et mitte‿b [saa] vaadata Pöi; kuu `paestel oo ea `keia Mar; uśsid oo pääva `paistel mätta `otses Mär; ahju `paistõl küpsetäti `õuni (kartuleid) Khn; tule `paistel sojutan ennast Hää; `istusin päävä `paistel Juu; pańni `piale tainast ja - - ahju `paistele, sial `küpses ära Amb; jalad olivad külmetand, oistutasin `teisi ahju `paistel Kad; `kõiki suab tule `paissel küpsetätä Kod; es ole päevä paśtet Hls; ao paiste olli vähä; ma kurdi mõtsan tule paistel Krk; miu põĺv päevapaśtet ei kannata, ta `kuuma‿i taha Nõo; ku leib `otsa lõṕpi, siss tet́ti ah́o suu pääl tulõ `paistõl leevä karaśkit Võn; päävä paistõ võtt silmä nii välläʔ, et ei saa enämb `valgõ pääle kaiaʔ Har; latsõʔ, `minke päävä `paistõlõ Vas

palavik palavi|k Krk Hel Nõo San Rõu, g -ku Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi hajusalt L(-ve|k g -ko Mar), Ris Juu JMd Tür Koe VMr Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krl Har Plv, -gu Kuu Trv Puh Kam Krl Räp; palavi|kku g -gu VNg Vai/-kko g -go/

1. normaalsest kõrgem kehatemperatuur; teat haiguslik seisund palavik `tõusis üle `nelja`kümme Lüg; laps jäi palavikko Vai; palavikus `aiged sonivad Khk; Poisil `olla palavik, köhib ja tatistab Pöi; palavik sees, et ösna `huumab Phl; külma `veega `arstisid, kui palavik oli Rid; see undi sau, see kesob palaveko koa seest `vällä Mar; luu kaḿm `üiti, seda `pandi `piäle, kui palavik ja roos oli Var; tä soiub palaviku käe Tõs; `aige koht `kuumab, palavik on sees Vän; palavikkus muas teene Juu; jäi palavikku JMd; `kange palavik tuli `peale Trm; ei ole kedägi `piäle `panna, mis palavikku vähendäs KJn; laits om palavigun Trv; palavik om nii suuŕ, et `aige soni Hel; kui palavik aavale `sisse lääb, siss lääb aav mädänema Puh; `väike laits sobeleb, suur inimene rabeleb kätega, ku täl `kõrge palavik om Nõo; sõss nakass hüppä kõnõlõma, ku inemine om palavikun; pernaanõ lõṕpi tu̬u̬ kätte, oĺl üt́s `väikene haavakõnõ, sinnaʔ lei palaviku `sisse Har; tiä iks um `väega `haigõ, palavik um suurõss tõsnuʔ Plv; jäi - - `raskõ palavigu `haigustõ Räp Vrd palalik

2. a. kuumus mustad `riided `seĺges, kesovad nii palavikku ligi Juu; vahel kui piḱk palavik (põud) om, tuleb piḱk vihmasadu kah Kam b. kuumahoog palava u̬u̬d kääsid minul, palavikud; külmävärinäd ja palavikud Kod

peenükene peenüke|ne g -se Krl Har Rõu Vas; pl pieńükedseʔ Lei

1. a. väikese läbimõõduga kuiss saʔ nii˽peenükesess olõt jäänü, ka‿sa `süüdä ei olõ saanuʔ vai Har; ta lang om peenükene kuʔ hiuss; timä‿m `keśkelt peenükene nigu üt́s `pińtsläne; mul oĺl kah́o tu̬u̬st vanaimä säŕgist, tu̬u̬ oĺl `lõpmada˽peenükene Rõu; latsõl peenükese˽käevarrõʔ nigu olõkõrrõkõsõʔ Vas b. kogult väike pieńükedseʔ kiuladsõʔ (kihulased) Lei

2. pisikestest osadest koosnev klopi hapu piiḿ paan tüküst välläʔ, siss saa hää peenükene pakspiiḿ; osta˽mullõ peenükeist `su̬u̬la; [lubi] oĺl peenükene ja `valgõ nigu püügi jahu Har; `koh́vi tahetagi is `jauhha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehhep Vas; peenükene leib püülileib sei nika peenükeist `leibä, nika jahuʔ `otsa lõṕpi Har; peenükene pihku kitsas kätte mul tulõ leeväga peenükene `piiu Har

3. kvaliteetne, väärtuslik a. noobel, suursugune maʔ ei olõʔ `oṕnu peenükõist ki̬i̬lt Krl; tanh majan eläse˽kõ̭iḱ peenükese härräʔ sisen; sa‿lt jo periss peenükesess lännü liinan, ei mõista enämb talumat́si ki̬i̬ltkina Har b. paremast materjalist, luksuslik peenükese `saapa, na omma laḱknahast tettü Har; nii peenükeseʔ kängäʔ olliʔ tõsõl jalan Rõu

4. väikese väärtusega mul ei olõ peenükeist raha see kõrd Har

perse perse g `pers(s)e eP(g `persi Mar) M T; perseʔ g `perse V(-ŕ- Vas Se); n, g `perse R(-ss- IisR)

1. a. tagumik nägu punane kui viheldud `perse Jõe; mul on `püksid `katki, tuul puhub `perse kõhe; pidägä `perset `kinni, `ärgä `pierestägä Lüg; `istusin treppi pääl, `ninda et `perse jäi kõhe treppi mago nalj Jõh; Sie ei `mõistagi `paigal `seista, alati `keksib ja `kargab kui kirp `persses IisR; Poisid `lasksid `persse pεεl määst ala Jäm; suur `koltse kirju `persega örilane; so perse ep pea aga ka mette `pörmu (muudkui peeretad) Khk; Mette pole aega perset maha püsta, seike tuline tiidus ühtlast taga Kaa; liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; Kukkusi nõnda perseli, et `perse peńn `raksus Pöi; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Pane vehe perse maha ka Emm; Lapsed lasid palja persega ringi Rei; ma tee so `persi kepeks (annan vitsa) Mar; nad on koos nagu säŕk ja perse Kse; `andis vitsaga `perse `pihta Tõs; Pista perse `penki, mis sä `püstü seesäd Khn; perse lariseb paegal, larin kuulda jah PJg; Lehmad saavad kevadi esimest `korda `lautest `väĺla, sis lustiga pilluvad perset, üppavad ja `kargavad Hää; `persse peal (istuvat) tüöd tegema Ris; `juuksed kohe `persse peal, `mööda `pihta laiali HJn; laps kukkus `perse piale maha JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; ise käib, perse lödiseb taga Sim; kui ei `kuula, peksän `perse puro; käib aga käed `perse piäl nagu ärrä Kod; kui määst `alla läks, obene `oidis `persega `vasta Äks; püksid kukuvad `varsti üle `persse maha Lai; kui perse sügeleb, siis peremees kiidab nalj Plt; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kärsitu nagu tuli `persen, ei seisa `kunnigi Trv; Küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada Pst; latse perset ja peni ammast ei või usta vns Hls; ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu Krk; latse ilbassiva `paĺla `persega lumeange otsan; sügisene päiv om nigu lühike inime, pää ja perse ku̬u̬n Ran; rammun nigu vana püt́t jälle, perse takan ku pada; jõgi om nii kuju, et istu `persega jõkke, ei saa persegi likess Nõo; töŕk om poolõni `perseni Võn; `kartulimaa pääl sügise t́siga tsongib nii, et perse `paĺlald näḱküss Rõn; Naa omma ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ; ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõidõ `vitsuga lahu su `perse kuumas Urv; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; mi‿sa taal `persel iks alati last joostaʔ (pidevalt peeretad) Rõu; pasatsõ `persega vaśk aaśe kaŕa `kiini Plv; susi su̬u̬h, sarvõ˽pääh, piḱk hand `perseh = `leibä pandass `lapjuga `ahju Vas; t́sia˽kõ̭õ̭ magasevvaʔ, üt́el pää, tõõsõl peŕseʔ Se; tuhmadsi (laia) `persega üldäss baaba vai `tütrigu `pääle Lut b. (halvustavates ütlustes, ka sõimusõnana) `haista `koera `perset Kuu; kasi `kuera `perse Lüg; Pole mul vaja su `vankert, `pista sie omale `persse IisR; mine ede `persse Khk; Veid perset lakkuda, äi saa sa siit mette midagid Kaa; Va perse ikka on oma tegudega Pöi; Sihane kölba mette kuera persegid Emm; Mine üsna `perse oma jütuga Rei; pistä se `perse, ma ei tahagi änäm Mar; oh sa va lagund perse - - lagund `riided `seĺgas Mär; käi `persse, kuradi `rentsel Sim; mes sina ajad õmad sitased `ambad minu `puhta `persse Kod; pista `persse oma `tarkus, eks ma tia ise, kud́a ma teen Lai; mine `perste `kellä `lü̬ü̬mä; laku perset ja piä lõvva Ran; pistä oma `tarkus `persede San; saʔ olt iks perse˽kah Krl; käśk minnu vanna inemist `persehe Rõu; `laonu perseʔ Plv; Mis sä, perse, pelgät Räp; ta om üts hellik perseʔ; timä teḱk ka sedä `mu̬u̬do, a midä perst, avida‿ss midägeʔ Se

2. kõht, magu kanul kõik `persed on `lahti tänä Lüg; Sel isegi `perse iad ja paremad täis IisR; on‿s so perse juba tühi `jälle Khk; Nüüd äi lähe supp persse, mu eesele aitas, sa äi taha Kaa; No kaua sa tüha persega niidad, rinnaalune lihab nõrgaks Pöi; kõik paremad suutäied peavad tämä `persis olema Mar; nüid oo sul perse täis, see toit ei lähä sool nüid `sisse Mär; Aab omalõ sia `muõdi liha `perse Khn; Nüüd on tal perse ele Tor; pole siin änam midagi, maŕjad on laste `perses puha Saa; oravaid, neid süöb [ilves] `perse kohe KuuK; perse on täis VJg; Kas sul omal ei lähnud need vorstid persse, et ilma rahvale veel söötma akkasid Trm; mis sa ike vasige `perse selle piimäst topit Krk; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen vns Ran; paŕõmb põrss `persehn, ku perän vitäʔ vns Rõu

3. piltl (väljendites, ütlemistes) `Perse märg, aga kobikka pole näht (töövaev ei anna tasu); `Perse `kiidäb peremiest (peeretamisest pärast söömist) Kuu; tegi puol `päivä, siis õli `perse `õhtal (väsis ära) Lüg; `Miski tieb, siis sie on ka kõik `puale `persega (hooletult); Pera tuli küll miel `persest pähä, aga siis õli juba `ilja Jõh; Obuste paristamisega on `teine küll `vasta `perset (kahju) saand; Mis sie isa viel `puega `aitab, sel omal `perse `paĺjas (on vaene) IisR; Selle rahmimisega on sul varsti perse öhtal (tervis otsas); Terve mees, kes persest köhib (peeretab), aige sii, kes rinnust rögiseb Pha; Selle perse‿b seisa ju `kuskil (on rahutu) Pöi; perse `olli lastel üle`antust täis; ju su silmad `perses `ollid, et sa‿s näe mette Muh; Löi teisel perse viluks (kasutas ära); Üppas persega näkku (süüdistas alusetult) Emm; Ea perse leiab ikka omale `istumise koha (ettevõtlik jõuab elus edasi) Rei; küll `andis tal `perse sõnu täis (sõimas); see oli nii ea toit, pidin keele `persi `neelma Mar; kahe `perssega rebane, ees ea, seĺla takka `lõikab `kaela Mär; Mis sa kelgid, omal perse maa küljes kinni (kogenematu) Vig; ei tiä piäst egä `persest (mitte millestki) Tõs; Sõpõr kuõrib `naabri `perse (kasutab ära) Khn; Läks `persega `mulda `sööma (suri) Tor; poole `persega `tehtud, põle kellegi asi Hää; vanudust mul `persses küll HMd; tahab `mulle pulga `persse `aada Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda, kui aru `perssest pähä tuleb VJg; ei lase ennast `persse `alla `panna (kamandada) Sim; tämä õli õege `kange `tü̬ü̬le akkama, aga nüid one perse `kolden (hädas); nõnnagu tumm, ei piäss ei `persess ei laasu tämä `mussa Kod; `oskab oma perset `oida, ei tiku nõnna `tööle; ma olen `mõisaärra `tuaski perset last (peeretanud) Lai; `sõimas ta `perse täüs; `püksen enämp ku `persen (kõhulahtisusest) Hls; es saa munadest täit `inda, nüid sai munadege `vastu perset; ta emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust; kos ta muial jäi, temä `persen iki (vargusest) Krk; võta ää malk, kae kas aru tuleb `persest pähä; nakass tegemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkä (tüdinenud) Ran; nii löönuva `sakslase oma maa`ostmisega `liivläste `perse üle; mes mä elä, eńg om `persega `riibu (surm tulekul); kõ̭ik, mes teenib, kõ̭ik ju̬u̬b `persede (joob raha maha); ega ma perst `süiten ei ole rikkass saanu; mes viga tõese `perse pääl `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; ta nut́t (mangus) `vällä kas vai pini `persest Urv; anna˽perse˽tõsõlõ sittu, eśs lasõ˽läbi küĺgluiõ (annad teisele, jääd ise kitsikusse) Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (häda käes) Har; olõ õi˽taal ao `raasu, taal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; tä ei˽püsü˽peoh ei˽`perseh; kas sul silmäʔ `perseh omma, et ei näeʔ Plv; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ; Taa upin vii ärʔ keele `persehe (väga maitsev on); kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (tuleb kõigest puhtalt välja) Räp

4. (ühendeis) perse minema ebaõnnestuma, millegi nahka minema koledast jõi, aga `sinnä `perse tämä nüüd läkski, `juomise `perse Lüg; see tüö läks `perse Vai; See läks nüüd küll kεεst `perse Emm; mu töö ei õńnista täna `ühti, `jällä läks `persse Mär; miu töö ja vaev läks `perse puha Saa; tema läks selle `aiguse `perse Koe; käis `ulka `aega ära, see aeg läks `sinna `persse Lai; si̬i̬ tü̬ü̬ läits `perse Trv; olli kaits pu̬u̬l `tu̬u̬pi tinatuuri ärä joonu, läits viina `perse iki Krk; paatäis `puskari läits `perste Ran; ma olõss võenu rikass inemine olla, aga oma rumaluse `persede lät́s kõ̭iḱ Võn; perse panema 1. ära sööma Talgulised oo keik söömad, ölled perse pand Kaa; `sahvrest on kikk parem `perse `pantud Saa; ta on kõik puha `persse pand, teise jao ka ära söönd Lai; kaositävve suppi pańd `perste Ran 2. ära rikkuma, ära raiskama `Persse pani vihm ia `kuiva luo IisR; Muidu üks perse panija, kasu pole tast mette üht Kaa; asi on ära lõhutud - - on `persse `pandud Lai; si̬i̬ valitsuss paneb periss `persde ni̬i̬ inimese Puh; tu̬u̬ om kõ̭gõ vara `persehe pannuʔ Rõu; taa viinakõnõ, taa pańd `persehe inemise˽kah Vas; perse pugema ~ tükkima lipitsema, libe olema `selja taga `räägib tõist - - aga saab kokko, siis pueb või `perse Lüg; ära poe ike `perse teeśele Pal; libedä jutuga, tahab kõegile `perste tükki Ran; võõrastele tükib `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se; perses olema (millestki ära rikutust, nurja, untsu läinust) Tänane päev on `persses, kedagi ei `jõudand teha IisR; Üljest ep `tohtind `laskmisel nimetada, siis oli pεεv `persses Jäm; Perses on keik puud ja laevad (laev läks puukoormaga põhja) Emm; kaĺla raba oo nii kuib, lähäb üsna põlema, nüid oo kali `persses Mär; Mia oma `tervisegä üsä perss Khn; pueg on eluga `oopis `persses Juu; akan lõõtsutama, siis on kua `persen si̬i̬ minek (ei jõua edasi minna) Kod; pasuna`puhkuja `riakind, et mul on mokad `persses Lai; nüid si `vastne masin om `persen Ran; `täämbäne päiv om `persen nigu rüän jälle Nõo

6. millegi taga- või alaosa, ka põhi kui `kartulid sies `seisavad, kotti `küljed ja `persed `tohkevad kohe maha; vesi on mere `perses VNg; pani vie`ämbri sedamodi tagurpäri, `ämbri `perse üles`puole Lüg; kot́t`perssega püksid, kottis perse taga Jäm; pane adrale vedemed ala, et adra perse ära ep kulu; odrad jεεnd lühiseks, `persed maas `kinni Khk; ahju `perse taga oli kuru Jaa; Vana rehe ahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; mõrra perse oo `sõuke suur pitk, tihasse `viimaks nii `kitsaks, et kalad ep sua välja mitte Muh; paadi perse oli üsna madalas Emm; See vannas äi lähe sisse, lohiseb perse pääl Rei; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; lõugeti perse oli seena `küĺge kinni `siotud Vig; piibu perst kistatse `tuhka `vällä Tõs; Laenõ lüeb tagant `tullõs `vasta laeva perset Khn; elab kiriku `perse taga Hää; tegin ea laia kuhja `persse; akkame nüid kodo minema, päävä perse ei paesta enam `ühti Juu; pane aga `oamre `perssega `pihta Kos; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; pane pudelille pauk `persse ja ju̬u̬ ärä si̬i̬ põhi; linapihud issutatse mua piale, perse laiali Kod; sarika `perse ase tehässe `kandealuselle `vaĺmis KJn; Lükka söed ah́u `perse, seesab kauem soe SJn; Sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsid kanakoole Hls; `amme perse katik kulunu Krk; kale perse `oĺli `katski, kala `oĺli tagast `väĺlä lännu Ran; siss `anti mulle ka `viina, klaasi `perse sehen `olli Nõo; ku˽sääre `iäne om - - sõ̭ss jõ̭õ̭rd regi, sõ̭ss lätt perse ette Urv; kesvil ommaʔ hii hannaʔ `persen Har; pöks `lühkene kui töbu, perseʔ `lühkene ja seereʔ `lühkeseʔ Räp

peru4 peru Saa VlPõ Trv Krk, pero Kod Plv, päru Saa Plt KJn pära, järele jäänud osa Parandiriide närud said ikki vana pärus värmitu Hää; raag on viina tegimise peru; kui lipet teed, mis `põhja jääb, see oĺli `jusku liiv, see on tuha peru Saa; kallake libeda peru maha ja `tehke riist `puhtas KJn; [kangaid] keedeti vägevaga, seebi kivi ja seebi peruga, niikaua ku `valges `pehmes läks SJn; õllel on ka peru peräs Vil; jäi seast peru `järgi, värmi peru Trv; ma lää pulma peru (ülejääke) `ot́sme Krk; viina perro jäi paĺlo `perrä Plv || piltl (kannatusest) meil lõppi perogi ärä, siis me vi̬i̬l `irmsass närimä Kod

piima- piima- pudrukauss `lauale, `piimäkauss `korva, lusigad viel `pardal, muudkui igä üks sield akkas `elpimä Kuu; suvel elati `piima`liemega, `eiga siis `ennevanast liha `palju `oldki; sie oli talukoht - - sääl oli `piima`massin, sai läbi ajada ja void tiha VNg; nied on siis `keskmise `piimä`anniga [lehmad], kel `kaeksa `ammast suus on Lüg; üks `piima`kammer õli kõhe `selle jaost, kus `piimad `seisasid Jõh; Nad vedasid `piima `müügist `linna`rahvale ka, `piimamehed vedasid IisR; `piima`andajalle `lehmile `tullo `anda üväst `süvvä; mudku votta `piimämanerga `seljäkotti ja mene [meiereisse], `kümme`liitrine `seljäkottis ja `viie`liitrine kääs Vai; vassigul `eetasse piima `ambad suus olad Khk; See ju nii tühise piimaanniga loom, mis nad sest pidid pidama Pöi; meri oo tasane nagu piimapüt́t Muh; Kui lapse piimaammas suust εε tuleb, sis peab sene ahjule kilgi käde `viskama, sis uued `ambad kasvavad tugevad; laiad sarved nagu ärja sarved, ega sest [lehmast] piima`looma tule Emm; veta piima`ankur `seltsi Rei; neid piima`nöusid `pesti siis tuhaga Phl; karduldega segamisi sai ka piimasuppi keedetud Rid; `enni olid puust piimälüpsikud, siis `pandi kadaga oks lüpsiku torosse ja kurnati `piimä; lehmal oo piimäsooned, udara juurest akkavad ja `lähtväd kõho `alla kokko Mar; piimäkula, pikk vars taga, ots kõver `tehtud, ära õõnitsetud, käis naela `otsas Var; tea `ostes kedagi, kas oo ea piimalehm või `vaene piimalehm; tule karjast `lõunele, siss akka piimapüt́ta pesema Mih; Lehm akkas `lüpsmä, piimätjõlk `jälle majas Khn; piimakuĺa oli kõver kuĺp, mis `pandi piimakirnu `sisse Aud; Isa võttis eenamaale minnes piimalassi turjale PJg; Piima jäoks oli vanasti piimakapi, ukse sees olid augud, mud́u lähevad `niiskes allitama Kei; mõni lehm on `kińnine, teised on `jälle piima`ańdjad Hag; kui luomal on piire otsa ies `kõrges, siis on alb piimalehm JMd; piimasõelad, need tulivad illem, `enne oli lüpsikul pikk toru, `sõnna `otsa sai `pandud üks marle Ann; ma olin jo täis mies, kui ta puĺliga vedas piimaplekkisi `vaksalisse VMr; piimariistaks on lepapuu ja kadakapuu kõige paremad Kad; lehmakarjatse - - sel oli ikke oma piima`lähker ja leevamäŕss [kaasas] Rak; piimäköŕt one apu ju̬u̬k, kiädäd jahuss `körti ja paad apu `piimä `ulka Kod; piimapüt́id ja piimaläńnikud, kaased pääl, kahe kõrvaga; piimasupp ti̬i̬b südame vesisest, olgu kala kõrval Äks; iga lehm lüpsab, aga piimalehm piab ia olema Lai; ti̬i̬b latsele piimäpudi (pudistab leiba piima sisse) Trv; piimärokk, `panti keenu vesi levä jahul `pääle ja lopiti ärä, sõss `panti vanunt `piimä `pääle Krk; varsal piimä`amba, seeni ku `tõisi `ambit nakass kasvateme; nüid `panti `mõisan kah piimävabrik (meierei) `käimä Hel; piimälännikut `valla ei või jättä, konna `kargava `sisse Ran; mõni ju̬u̬t́ `vaśka `säitsmä nädälisess `lämmä `piimägä, et siss saab ää piimäanniga lehm; piimä`amba tuleva ärä, siss kasvava leevä`amba; ku sa [topsi] persili jätät ja om sääl piimä`lõhna sisen, siss om toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo; leib om riiuli pääl ja piimäkauśs om lavva pääl - - `võtke esi ja sööge Võn; piimäanumile `panti enne `mõskmist ki̬i̬b vesi `sisse ja `panti vi̬i̬l tõnekõrd kadajit kah Ote; plekist lastasõʔ piimäkarraʔ tetäʔ Urv; ma ei olõ˽vi̬i̬l timä käest saanu üttegi˽piimä`t́silka Har; saa ei˽puĺlist piimä`lehmä, ei˽pedäjäst pessüpuud; nõgõsõ juurõ˽teǵevä piimäsoonõ˽vallalõ Rõu; ma käve laadol, ośti `hindäle piimäkurna Plv; piimäpütt oĺl `ohkõnõ, es olõ˽suuŕ joht, mulk oĺl küle pääl, puu puńn i̬i̬h Räp; täl lõṕpi ar kõrraga kat́s piimä`ańdjat `leh́mä Se; sjoo um hüä piimälihm - - um hüä pihmeʔ `nüssä Lut

puru1 puru üld(puro Mar); p purru Võn San V

1. a. millegi osakesed, raasud; peenike praht, prügi; raas, kübe `Ukse edine sul alade puru täüs, miks sa ärä ei pühi Kuu; `anna sie `leivä puru kanudelle Lüg; `Jälgede puru `vöetakse värava alt ja suitsetakse, `aigused lähvad ära Jäm; kui laine kuiva `pεεle tuleb, paĺlas `valge puru Khk; Ammuks ma pühkisi, juba jälle keik kohad puru täis Kaa; las obused nosivad nee purud ää, siis annab `jälle `uusi Vll; `Turba sõnnik on nii peenike puru, et mitte aŋŋu pääl äi seisa Pöi; kui `silmas puru oo, siis pannasse vähikivi `silma Muh; vilja sees on purud Rei; küll oo paĺlu purusid `piimäs Mar; Suṕp akkab `varssi `kiemä, panõ viel natuke puru `alla (männiokastest) Khn; kui `saetse või puuritse, siss tuleb puru Saa; puru kukub laest `alla Ris; kui `palka makseti, `teenijad nurisesid: oled `mulle sedä va alt tuule puru and, va kõlu (kehvast palgast) piltl Juu; oian tuld [pliidi] all, lastu puru on kaśtis JJn; sooja leeva puru ja võileeva puru [pandi paisele] `piale VMr; puru läks `siĺma Iis; puu`lõikusel on puu puru ja sepäl on ravva puru Kod; kaks kera olid sõelas põrandal, maha ei saand `lasta, siis läksid purud `sisse Plt; vili alles puruga ku̬u̬s KJn; kui `lambit `pöetess, siss piat ka `lambal kaastige puru sällast ärä `tõmbame Trv; meil om lina ku rämps, pudeve puru Krk; prõ̭lla om serände aig, et puru ka lääb elämä (augustikuust) Ran; kui rihi ärä sai atetuss, siss pühiti `puhtass ahjupääline, et sääl es ole üttegi puru Puh; liimusk om tu̬u̬ puru, mes jääb üstest maha, ku üd́se om ärä `kistenu Nõo; mihe tõmmassiva läve ette purru pruudilõ `pühki Võn; Hõ̭õ̭rd `käega˽seeniss ku puru lätt `silmä Urv; hõ̭õ̭, ku˽paĺlu ma˽`pindõ ja purrõ (purusid) `vällä `koŕja leevä si̬i̬st Har; meil `tu̬u̬di Võrolt lastu purru eläjille ala˽`pandaʔ Rõu; sul om säŕk puruga, nii jället `prah́ti täüś Plv; puru silma ajama ~ puistama valetama, vassima Tahab tõist pettä - - `tõine saab aru, siis `ütleb: ärä aja puru `silma Lüg; Sie on mies `teisele puru `silma ajama IisR; Eks see jutt ole keik üks puru silma ajamine Kaa; Aru`saaja inimene `ütleb, ku teine petta tahab: ära aja puru `siĺma Hää; nimä võlseva siin ja aeva puru meele `siĺmä Võn; Puistaku õi˽purru `siĺmä, ma ka‿ks saa `arvu nigu˽suuŕ inemine kunagi Rõu b. (peenestatud toidust) mina puru ei ole tehend, see kole, näri veel `katki, mul viletsad `ambad VNg; `lapsele `tehti puru, kui `ambaid viel ei õld Lüg; Pisiste lastele tehti ikke suus puru Khk; ma tee `soole suus natukse puru Muh; tee lapsele ilusti puru, ää anna lapsele sedasi tükki kätte Mär; ma `antsi lapsele oma suust puru Var; puru - - närid kat́ti ja annad lapsele Kei; minu ema tegi kaśsile puru JJn; näĺlane võeras tuleb, puru kukkus suust maha Koe; vanast nigu puru suust lõppi, nii karassit kipest jälle tü̬ü̬ manu Puh

2. midagi väärtusetut, kehva vana elu ramp oli - - toimetasime sääl selle vana elu puruga Jäm; Kuiv pani kasu `kinni, muidu purud (kartulitest) Pöi; mis ma vana puru εnam tee Muh; Pisikest puru, neid süe `kiegi (prügikaladest) Khn; olen üks vana inimese puru Ris; näed kui ädäline ma ole, ei saa üless saesta ei `kõndi, ma‿le nigu ädä puru jälle Nõo; vana ihupuru, naka noʔ minemä - - mis sa no˽vahit siihn Har

3. (rahast) Eks sellel seda va puru ikka ole Kaa; Mis viga õsta, kui seda puru küll käes on Trm; temäl iki sedä va puru om Krk

4. a. (millegi rohkusest) üöd läbi paranditte `verku, siin olid `jusku `solme purud kaik Kuu; [ruum] `ammetnikkusi täis `niigu puru Jõh; Mehi nagu puru Han; ega `laudu siit saa, `selge oksapuru JJn; teid one ku puru siäl lavva `ümber (kärbestest) Kod; `mätlin einämaa, ku mättä puru; nõndagu üits `äitsne puru puha, küll om siin paĺlu `liĺle Krk b. hoog, kiirus Äga suure puruga saa õiete `aśsu õiendada Han; `lambad `joosvad väga suure puruga Tõs

5. katkine `sormevahed ja keik olivad purud VNg; olid - - vanas purus `riides Jäm; `Juhtmed-aisad puhas purud Pöi; kevade olid küll `kat́ki, seared olid purud, nõnna‿t `irmus Koe; kui lau lõime teed, siis kududa ei saa, lõngad purud kõik Plt; [rahe] `lõhkus juba lepavõsad ja - - `kapsad, sibulad, kõik olid purud Pil

6. puru taga 1. tükid taga, sodi järel suur kari, ku si̬i̬ `viĺla lähäb, siis on puru taga Äks; sia karduless lännu, nüid om puru taga puha Krk 2. (ägedast käitumisest) Ta piab oma `tahtmise `saama, kas vai puru taga Jõh

põdelik põdeli|k Hää Ran, g -ku Tõs Iis Kod Hls Krk Hel Puh Nõo Võn, -gu Puh Nõo San; põdõli|k g -ku Har Vas, -gu Rõu haiglane, põdur põdelik inime põdeb kaua Tõs; `Seuke - - põdelik, alati `aige Hää; põdelik, si̬i̬ `ongi `niske kidur, kõik elupääväd põdeb Kod; mea ole põdelik inimen, mis tü̬ü̬tegije mea ole Krk; tu̬u̬ vaśk jäi põdeliguss, jäi `säärtsess kõhnass ja lõṕpi ärä Nõo; nimä om kikk põdeliku, terve suguselts Võn; ma‿i võtaʔ põdõlikku naist, saa peräle, siss - - kõrd kõtt haigõ, päiv pää `haigõ; säidsetõisskümme ajast`aiga, ku jäi põdõlikuss Har; ammust saani sääne põdõlik Rõu

põhi1 põhi g põhja Muh Lä Saa K I(põhõja Kod) M T(-õ̭- San) Har(-õ̭-), `põhja Lüg Jõh IisR, põh́a (-h-) Pöi Lä(põeha) Mih(põeha) Võn V(-õ̭-); põhe g põhja, põh́a (-h-) Var Pä(põeha) SJn Kõp; pöhi g pöhja SaLä Vll Hi, pöha hajusalt Sa; pohi g pohja Ris, `pohja Jõe Kuu; n, g `pohja VNg Vai

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm alumine osa; selle sise- ja välispind Oluve `astjasse - - `pandi `pohjasse kadaja `oksad, nie `täüdüsid `olla `hüästi `marju ka viel täüs Kuu; kui `putru kieb, tahab `liigutada, et ei `kõrbene `põhja; `Viskab kõhe klõmaka `alle, tieb `klaasile `põhja `pääle (joob tühjaks) Lüg; parandab `vankri `põhja Jõh; `Kapsa `tünnile sain ia `põhja `alle, piab `kinni IisR; `katso, et `sumbul ei ole `pohjagi all; miu `saapa `pohjad on juo kuluned `katki Vai; kattist `pöhja taarist paranda Jäm; `istme pöhjad, nee olid keik `ölgedest Ans; tilk jähi veel `katla pöha `pεεle Khk; raand pöhast akab mädanema Kär; rädi pöhjaga `istmed, pöhi on rädidest kojutud Vll; Rotid olid koti põha nõnda ää ekeldand, paljas augupuru Pöi; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; söölald tuli pöhi εε Käi; mo isaisa tegi tooli `pöhjasi Phl; kääd kokku ja suu `peale, siis tee kurgu põhjast nii `seĺgeste `luike‿t (matkib luige häälitsust) Noa; lodi on laia põh́aga Rid; kui paja põhi talve põlema akkab, `öötasse, et tuleb `külma Mar; sarja `põhju ja sõela `põhju põimitakse Mär; jõi laasi põh́ani `väĺla (tühjaks) Kse; laia põhjaga pada; ane `rasva [pandi] jala `põhje `alla Tõs; Laeva põhe piäks viel, aga piält mädä Khn; `istus pange põh́a `peale Aud; sukkele `tarvis uied põh́ad teha PJg; ära tambi pudru pot́tis, põhe tuleb alt ära Vän; rummi (trummi) põhjad koera nahast, küĺled oo puust Hää; temal (lepalinnul) on `väike ümarik pesa, päält on `kitsam kui pesa põhi Saa; umalad `pańdi tõrre `pohja Ris; suani põhi on `laudadest `tehtud Hag; jala põhjad on `eśteks vägä `värsked ja ellad `astuda, kui juba õppind oled, siis lähvad tuememaks Juu; tuolid olid, õlest `tehti põhjad `alla KuuK; ma loputan kausi ära ja panen `põhjapidi `siia JJn; nüid vajovad need silmad mul nagu pia `põhja Ann; pudru on `põhja `kõrvend Koe; saŕja põhi oli `pulkadest `tehtud, üks oli tihi sari, põhi oli teist `muodi Sim; jõi tassi põhjani tühjast Iis; Toolid õlid `kahte `moodi põhjaga, ühed õlid puu põhjaga, teised õlid `pehme punutud põhjaga Trm; sängi põhi läks alt ärä Kod; tüńni põhjas oli auk ja teevas oli sihes Pal; kellel jala põhi kõik maha `puutus, sellel olid lampjalad Lai; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud, kot́ti egä midägi ei olnud KJn; künnap̀u käüve `risti ree põhja alt läbi Pst; karbi olli, sarap̀u keri ja kuusest põhi Hls; nõnda vähä tulli `piimä, nüssigu põhja tei paĺt likess; jämme äälege, kisents ku tonni põhjast Krk; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õlekot́t ka iki, muidu latse jala lähvä jo põhjast läbi Ran; egass vanast `kausse es ole, siss olliva serätse madala ummike laia põhjaga Puh; piibu pigi, mes piibu `põhja `korjub, om niida `kange, et kaits `silka võtab kassi ärä Nõo; ei olegi rüḱki enämp, kolm `puuta om salve põh́a pääl Võn; tu̬u̬l kirnul `oĺli mulk ligi `põhja üte lavva sehen Ote; sääl om pańgil põ̭hi är lännu ja om lavvanõ põ̭hi ala visatu San; ruuhv piat alasi põhja pääl `saisma Har; Pagsu põh́aga˽saŕaʔ ostõti, a hõrrõ põh́aga˽sari tet́ti külʔ esiʔ Rõu; tüńn oĺl tett ütest puust, es olõʔ eräĺde `põhja all, es midägeʔ Räp; põh́ah om [vankril] perälaud Se || midagi, mis on põhja peale jäänud Juod `pohja, saad poja Kuu; kes põhja joob‿se uie toob Muh || piltl ei temal ole `põhja all (kõht on lahti), laseb teine `ühtelugu õue vahet Koe

2. looduslike vms moodustiste alumine pind või kõige madalam osa a. (veega süvendist) `kammila `vörgud `käivad `pohja pial, mere `pohjas Jõe; egäs kõhas on neid kive jões, neid `kõhtu on vähä, kus sileda `põhjaga on; `kaivo `põhjas on viel vett Lüg; lume `ühmä `tostas rüsäd kaik ülesse `pohjast Vai; [laev] läks keige kaladega `pöhja ning viis meest uppust ära Jäm; `ämber lihab kaju `pöhja, kui konksu otsast ää lihab Vll; Vesi oli nii madal, [laev] jähi `põhja `kinni Pöi; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; Vaga vesi, sügava pöhi vns Emm; laene murrab, see viib paadi `põhja koa Mar; `seoksed allikad, `põhja all ei ole, ei külmetä `kinni Vig; mustad kaanid vee sees, `põhja kaada `liikvad Tõs; Suurejõel on kõba pae põhe Vän; kao `põhjas on veel üks tilk vett Juu; nii kõva põhi on, ei võta `ankrud `sisse Trm; sügise kala on põhjan, talvel kala `kerkib põhjass ülemälle Kod; puhastedi kaev ära, võeti põhjani vesi `väĺla Pal; kui teist ilma päeb, siss vesi on põh́ani `ühma täis SJn; ta‿m vi̬i̬ `pindin, ta‿i ole vi̬i̬ pääl, ta‿i ole põhjan kah Puh; ku sa ojoda‿i mõesta, lähät `põhja nigu tina jälle Nõo; ma `karksi i̬i̬ perve päält ekke `sisse, is `piatu enne, ku jalaʔ `lät́si `põ̭hja Har; tan [Peipsi] järven `puhkass paĺo varandust põh́an Räp || piltl Vaus oma eluga na `põhja, et ei `saangi änam `väĺla Han; tu̬u̬ mi̬i̬śs jõi `hinne `põhja Vas b. (veeta süvendist) se `lapsepolv oli igä ilus - - tänu viel vanembille `haua `pohja Kuu; vesi `korjab nögu kuhas vau `pöhja Khk; Vanad roavi põhad on sii veel paergus nähja Pöi; vanamad‿o aava `põhjas Muh; raavi põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; ku vao põhja `kinni sõkut, siss kardul ei saa `kasva Krk; tat́a `oĺli küll ää inimene - - ei `ütle ma temäle avva `põhja üttegi `alba sõna Nõo

3. millegi aluseks olev pind või kiht a. (pinnasest) sügisel tuleb mõnikõrd paks lumi maha, siis tie on `pehme, `ilma `põhjata Lüg; sügava `põhjaga muda suo Jõh; neitsitinal‿o roosakad `öitsed, kasvab, kus madal pöhi, vilu maa sees Mus; Sood oo külma pöhaga, nee tahtvad jaanibe aegu kenad sooja Kaa; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; see oo saue ja liivä põhjaga moa Tõs; külmetand põhe oli alles all (maa veel sulamata) PJg; madala põhjaga maa, ei lase vett läbi Hää; moa on kruusise põhjaga Juu; `astusin [teelt] kõrvale, jalg läks põhjani `sisse JJn; kel kõva saue põhi on, on ia põld Pai; liiva põhjad olid `kergemad, meiegi põllus on rebase `liiva Sim; `samle `põhja ku vajub rehä, enäm `väĺjä ei tule Kod; õhakad alva põhja mua `piäle ei tulegi MMg; tamm valib maa `põhja SJn; vesitse põhjaga maa Trv; üit́s jakk om `väege kuju ja sore, ilma põhjata maa, läbi`laskje maa; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja piltl Krk; rõogu kõrvale om alati aanu sügävä ange, jala ei küünigi `põhja vahel Ran; loegass om seräne ilma põhjata, seräne õrn sammel pääl, aga `samle all om vesi Puh; sääl om serände õdsi su̬u̬, ku läät, siss nigu ällib kõ̭iḱ, aga ta‿s vajo `põhja kah, mugu `õĺlusi `jalgu all Nõo; vesitse põhjaga maa `peĺgäss `rohkemp `põuda Ote; meil om lubja põhjaga maa Har; põhi om `väega kavvõn, palanuisi `kandõ tulõp `vällä Räp; savinõ maa põ̭hi om `veiga hüä, maa põ̭hi täheńdäss paĺlo Se || piltl Ega muidu neist pulmadest nii kiiret poleks, aga põhi oli juba paigas (laps oli sigitatud) Mar; mul‿o põhi `alla testud (olen natuke söönud) Kod b. kuhja vms alus `kuhja pohi, `okstest on pohi all Kuu; tegima agudest `niisukese `korge `kuhja `pohja VNg; `kuorma põhi tie `iaste kõvaste kõhe, siis saab `laiemast teha Lüg; lεheme kuhja `pöhja panema Khk; kolm `vihku `siuti nabra pöhaks kogu Kär; aud `alla ja põhi `vaĺmis, `mutku akka aga [kuhja] `piale tegema JõeK; `pańdi kolm või neli lat́ti, siis `pańdi õled `alla põhjaks ja `kuprad `piale JJn; suadu aod, kelle `piäle suadu põhja `ürgäd Kod; Kõhust saadik `kõrged vaiad lüüasse `ringi maa `sisse sedasi, kudas kueha põhe peab tulema SJn; kuhja põhi om ärä mädänu Trv c. seade kalja- või õllenõu põhjas `pannasse puud tükki kolm neli, siis panevad `pienemad puud `pääle ja õled viel `kõige `pääle, siis on `kalja põhi `valmis Lüg; sii küläs pannasse kadagud taari `põhja, kui `taari tehässe Mar; lähän abiks õlle `põhja paegale panema Mär; akkan õlle `põhja panema, pannakse üks õle vihk ja kadaka `oksi koa vahest Juu; kas kaĺja põhja ärä siädid Kod; Kui `taari akati tegema, `pańti `aśtasse kõegepealt põhe SJn; ma tei taarile uut `põhja Trv; ku vanass läits, lahuti tu̬u̬ taari põhi ärä, oheti kõ̭ik `puhtass ja `panti uvveste Puh d. aluspõhi; põrand `Leiväd `pandi kohe `ahju `pohja `pääle Kuu; kui esimesi `palke akkasima panema, siis akkasima tua `põhja panema; mõnel on `kiige alus`laudade vahe alt `kinni `tehtu, siis `ütlevad, et on põhi `alla `tehtu Lüg; viĺjä salvel ei õle põhõja all Kod; mia lase oma `kamrel uvve põhja ala panna Hls; `u̬u̬ne põhjani är lagunu Krk; ku me `leibä teeme, me paneme pätsi ahju põhja pääle, pannileib ei ole nii ää Puh; vanast olli ahuʔ `korgõn, sinna oĺl suuŕ müür alaʔ tett, põhi oĺl põlvõ korudsõn Har e. kera, pooli alus Kerä `pohjaks `pieti tühi tigu tuos Kuu; paberist tuttu, sie on `käävi põhi Lüg; Ma panin kuke körile pipraterad sisse, keerasin rönga ja kuivatasin ära, siis panin kera pöhjaks, et kera ilusti krabiseks Rei; kui kerima akatse, siis peab olema `enne põhe, `lõnga keritse põh́a `peale Aud; panin kardule kerä põhjaks Juu; keradele panin viel kivipõhjad `alla, et kerad ei `kerkind riistast ülesse, kui `käärisin JJn; kääve põhjad [on] piĺliroost ja paberist Pal; keräle ti̬i̬d `põhja KJn

4. a. kirve või haamri tömp osa `kellega saab `pääle lüa, sie on `aambri põhi; `kirve `põhjaga löi `ärjäle `õtsa Lüg; jämem ots‿o vasara pöhi, pöhaga lööd naila `pihta Ans; kiŋŋissepa vasar, pisigene laia pöhjaga Khk; Kloppaamer - - senel pole pöhja, vaid mölemate otstes aa pinnid Emm; obose kabja all oo suured jää lombid, `taotasse kas `kerbe põh́aga ää Mar; `aamre põhi oo nii ää `taotud Mär; annan `kerve põhjaga nõnna Juu; Kui vuamri põhi on kudagi ära kulunud - - siis üeldasse, et vuamri perse tuleb jälle uuest üles lüia Trm; lü̬ü̬ `i̬i̬smält vasarõ pińniga, siss lü̬ü̬ `haamri põhjaga, et tasatsõss saa Har b. mingi eseme ülemine pind taadi lakk - - laia pöhjaga Jäm; mehed `laśsid kübärä `põhje `piäle vett, sedäsi jõid Khn; miul‿o kübäre põhi katik kulunu Krk

5. millegi lõpp, pära a. (leivapätsi lõputükist) pohi oli ikke `muidu `leiva `kannikas, aga `päälimine oli ikke kasu`kannikas VNg; leva pöhi, teine on leva `pεεlmine Kaa; leva pääld leigedi, kaniga pöhi jähi järele Rei; tüdruk on `jälle `leiba käind äsimas, leiva põhi juba läind Nis; minge tooge `leibä veel, põhi juba kää Juu; mina ei saa kańnika `põhja `süia, ta on ju kõva Äks; kanika põhi jäi ju alles Pil b. (teat kuufaasi lõpuosa) kuu põhi on siis, ku `viimase `vierandi `pääle lähäb Lüg; ku `lõikasid `jällä `selle okkaspuu vanakuu `põhjal, siis sie mädänes ruttu ja läks `sienetama; ku vanakuu `põhjal viel `raiu sie leppik maha, siis võsu ka‿i aja Jõh; jüst vana kuu `põhjas tuleb nüid seeme teha Mär; vanas kuus panid kardulid, üsna vanas kuus, vana kuu `põhjas ei saa kardulast PJg; on vanakuu põhi, koe ta jüst `otsa akkab `soama Juu c. (muud juhud) natune kera `pöhja on veel Khk; Piibu kaha sisse korjas aegapidi pigi, piibupöhi, seda pandi aige amba peele Kaa; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `kartuli pudru põhi Trm; kuanal õtsan varśsi, `ku̬u̬nla põhi vi̬i̬l, `keträn `ku̬u̬nla põhja ärä; `korja kokko supi põhjad Kod

6. a. kauge, teadmata koht, kolgas Laev `soitand `aeva lahe `pohja, Pedäspä küläst `müöde Kuu; Pidi kuskil taga Venemaa pöhjas roonuametis olema Kaa; See on teab kus ilma `põhjas Pöi; elab maa `põhjas, justku `põrgus Hää; ei neid sua änam silmaga näha, on teised sial `kaugel Siberi `põhjas Koe; kes tälle `vasta mi̬i̬lt õli, sedä tä vand `põrgu põhõja Kod; sääl Lätimaa põhjan Krk; tu̬u̬ kiudutedi ärä, nüid om ta T́siberi põh́an Võn b. (sisemaailmast, sisemusest lähtuvast) `ohkamise käisiv periss `süäme põhjast; ma kõnele `süäme põhjast `õigust Krk; kes iks `süäme põhjast saagut, tol läits `täide kah Nõo

7. a. põhjus, ajend, põhjendus; alus, lähtekoht `nuoti˛el olid ka nimed - - eks neil siis old igä `mingil `pohjal sidä `pandud Kuu; kes tiab, mida `pohja (mis põhjuse) `pääle `kinni `pieti VNg; üks `selge põhi piab õlema - - umb`summa ei `muista `kiegi kohot Lüg; sie on nagu `putru-`patra kõik, õle sel juttul `õiget `põhja Jõh; sest ei ole `põhja saand, millest see nimi on [tulnud] LNg; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätta saand; eks tal peab ikke üks põhi olema, ega ta mud́u räägi Mär; mis põhe teil oo, et te läbi ei saa Aud; `kaibajal peab olema `seĺge põhe, mis ta kaibata tahab Hää; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; mis sa seal kirikus käid, mitte ei tea `jutluse `põhjagi Juu; nemad panivad siis selle põhja `piale, et sie õli niisukene kumitus Kad; `nõidumine on ike ennemast kurja põhja pial Iis; loriseb, jutul põle `mingid `põhja Lai; Rikkamad `kartsid, et [vaesed] `vargile akkavad, võib ju `olla, et sel asjal kübe `põhja ka all `oĺli Vil; mea sedä täüt `põhja ei tää Krk; ma ole tat `kaalun, aga ma ei ole periss otsa `pääle saanu, periss põhja `pääle ei ole saanu Hel; aap `tühje jutte, millel `põhja all ei ole Nõo; tal om joba põhi alh, ta lätt koolin uma `oṕmisega edesi Har; ma˽tiiä, mis‿tu põ̭hi um, et tä nii laimaśs minno Rõu; põh́alda jutt Vas b. majanduslik alus, järg tämäl one viel sie vana `pohja kova VNg; Juo nüüd on põhi all - - enamb ole `vilja `siemet `laenada `tarvis IisR; [Tal] oli igapidi köva pöhi juba isast saati all Kaa; See põhi säel juba sest ajast, kut vana `mõisas aidameheks oli Pöi; ma olen ikke nüid selle põhja peal edassi eland Mär; [Sellel talul] `seisis vana põhi kaua all, koht oli ka poole mõisa `suurdune Jür; meil teśtel oli ikke seda vana `põhja JJn; vana põhi all, tämäl‿o kõhe üvä akada Kod; anna temale kui paĺlu kätte, aga `põhja `alla ei saa Plt; seni na eläde saive, senigu vana põhi `otsa lõppi; temäl pańds naine talul põhja ala Krk; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; jäi vanõmbist kõva põhi `alla Rõu c. (laenu põhiosast) võttas `pankast viis`kümmend tuhat raha ja nüüd ei `maksand `panka neid `sintsisi egä `maksand `põhja ka Lüg; `pohjaraha on `krundi `ostoraha, mis `volga on, mida `rohkemb sai `pohjaraha ära `viia, seda `kergemb oli [protsentidega] Vai

8. taust, foon sie `riie on sinise `põhjaga Lüg; lipulesel põllel‿o punane põhi Muh; [Karuse kinnastel on] `valge põhi, tumesinise ehk mustaga [kirjad sees] Kse; See oli siidirätik, `kangesti ilus `neukse lillaka-sinaka põhjaga Han; must põhe ja roosid oo pial [tekil] Tõs; ma kudusin omale viel laudlinad, `valge põhi ja siis - - sinise kue aasin `sisse KuuK; kui aĺl põhi oli tekil, siis viirud olid `jälle värviga VMr; [seelikul oli] verrev põhi, siss sinine, must, `valgõ [triip] Kan; tälle ummõldi `haĺja põh́aga `uńdrik, tõõnõ `uńdrik oĺl musta põh́agaʔ Vas; sai tu̬u̬ kirä põhi illoś `valgõ Se

9. (põlisest elanikust, keelest vms-st) vanaemä, eks sie `rääkind igä küll sidä `ranna `pohja Kuu; vanemad õlivad juo ka ikke talu `põhja (talus kasvanud) Lüg; inimessi vanad `pöhja polegid εnam, üheksa `suitsu oli Tuiu külas, vanast olnd tulnd see pöhi Rootsist Mus; va Kiideva põhi olen jo `mitmendast põlvist saadik Rid; ta oo ikke veel vana sealtpere põhi Mär; `peavad iki vi̬i̬l sugulaseks vana põhja järel Hää; ta on oma eloaa `Kaius olnd - - temä on see vana Kaiu põhi Juu; mina olen `Laupa põhi küll Tür; si̬i̬ on üks vana põhi, tõesed on `seie asunud; kõnelga `selged ranna alla ki̬i̬lt, `laska sedä põhõja Kod; kui paĺlu sial veel vana `põhja on Plt; temä om peris Abja põhi Hls; kudass `kuagi kõrd ütelts, `sinna ei ole siast põhja sõna Krk; Nuka [talu] om si̬i̬ vana Tamsa põhi, toda tiiäb ega üits Nõo; eläss vanõmbide põh́a pääl (talukohas) Rõu

10. (põhjast) põhjani täielikult, üdini, otsast lõpuni sie perisi `pohjani, tämä `tahtu `pohjani `tieda `saada VNg; `räägi nüüd kõhe `põhjani oma asi `vällä Lüg; `rääkisime selle aśja kõik põhjast põhjani ää Mär; ma ole põhjani ära seletanu Hää; [ta] oĺli üks põhjani aus mees Saa; tüdruk õppis `õmbluse põhjani `seĺgeks JMd; ma olen kirjad läbi lugend põhjani VJg; põhjass põhjani‿o `selge kivisline põld Kod; tahab põhjast põhjani ärä `rääki KJn; temäl om raha põhjani läbi lü̬ü̬d Trv; temä kõneless `ende elu põhjast põhjani; mea tat põhjani ei ole `uurin Krk; ei niidä põhjani `puhtass `kaari Ran; ma seleti `tälle põhjast põhjani ärä - - kõ̭ik, mes mä teesi Puh; sa˽piat põhjani selletämmä, mis `miaki tähendäss Har; ku rasõv um `raisku lännüʔ, ega˽tä sõ̭ss olõ õi˽põh́ani `raisku lännüʔ, tulõ mõ̭nõle `andaʔ vai seebiss tetäʔ Plv