lõo1lõoMuhLäPäLoRisNisJuu, lõuPöiMärLäEdIis, löoPha, löuVlllõoke löu on ikka esimene lind kevade, siis kiived, siis tuul`kaakad Vll; Lõu toob `lõuna `sooja, päästlane toob päeva `sooja, ööbik see toob öö `sooja; Küünlakuus lõu sitt aŋŋel ja paastukuus akkab `lõõrimaPöi; lõo mätas o `lahti (paljaks sulanud) Muh; lõod `laulvad kevade lirr lärr, lirr lärr LNg; põllu peenar juba paĺlas, lõu kohe lõõrib Mär; Kui `laia lund sajab, siis `öötse, et nagu lõu `poegi tuleb ülalt maha Han; lõo teeb [pesa] ikka mättasse karjamal `randaTõs; lõo laseb ikka lirt lirt lirtKhn; lõu lõõritsebIisVrdlõgu