[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõhverdama lõhver|dama spor L(-hb- Mar), Hag Juu Koe VJg I Plt KJn Vil Trv Pst TLä Rõn, -deme San, -teme Hls Krk; `lõhverdama Hlj Jõh IisR, -mma Lüg; lõhvõrdam(m)a Khn Urv Har Rõu Vas Räp, -õmmõ Krl Har; löhverdama Khk, `löhverdämä Kuu
1. lobisema, latrama; taga rääkima Midäs sa `löhverdäd sama`viisi, ku muud ei ole `rääkidä, siis ole vaid Kuu; `tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaie Lüg; üks igavene löhverdaja, löhverdab `pεεle Khk; mes sa paegal lõhberdad Mar; poisid-tüdrikud lõhverdavad Kse; kas kalad juba `tehtüd, et te lõhvõrdatõ Khn; Eeded olid külavahel ette lõhverdand PJg; lõhverdab, on sel aga lõvvad, `laimab tõiss ja mõessab kõnelda Kod; kodus kedagi teha ei old, siis käis möda küla lõhverdamas Lai; naised sial omavahel lõhverdasid, jahvatasid mitu `tuńdi Plt; Sääl olli ta kait́s `tunni lõhverten ninda et moka vatuten Krk; temäl om `tutvust nii jäĺedäde, ta lõhverdab `terve ilma läbi Nõo; taal taad juttu `väega paĺlu, timä jäi vi̬i̬l sinnaʔ koolimaja manu lõhvõrdamma Har; Naaśõ˽lõhvõrdi ja˽tśaagadi hummugu kao veeren, tiiä˽kiä neil `hambin oĺl Rõu; Käü küllä pite vana lõõts ja lõhvõrdas Vas || lõkerdama järest lõhverdab naerda Trm Vrd lõverdam(m)a
2. ringi jooksma, hulkuma Mis sa selle krõhvaga ringi lõhverdad Mar; Nüüd juba piäks ühekorra külä kaudu lõhvõrdamisest `aitama Khn; Miu lehm, si̬i̬ muud ku lõhverteb Hls; lehmätüḱk ütest `tõisi lõhverdab, võtass siist ja sääld `suuga, `üitsegi tälle ei passi Nõo
Vrd lahverdama, lõhmerdama