lõhverdamalõhver|damasporL(-hb- Mar), HagJuuKoeVJgIPltKJnVilTrvPstTLäRõn, -demeSan, -temeHlsKrk; `lõhverdamaHljJõhIisR, -mma Lüg; lõhvõrdam(m)aKhnUrvHarRõuVasRäp, -õmmõKrlHar; löhverdamaKhk, `löhverdämäKuu 1.lobisema, latrama; taga rääkima Midäs sa `löhverdäd sama`viisi, ku muud ei ole `rääkidä, siis ole vaid Kuu; `tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaieLüg; üks igavene löhverdaja, löhverdab `pεεleKhk; mes sa paegal lõhberdadMar; poisid-tüdrikud lõhverdavadKse; kas kalad juba `tehtüd, et te lõhvõrdatõKhn; Eeded olid külavahel ette lõhverdandPJg; lõhverdab, on sel aga lõvvad, `laimab tõiss ja mõessab kõneldaKod; kodus kedagi teha ei old, siis käis möda küla lõhverdamasLai; naised sial omavahel lõhverdasid, jahvatasid mitu `tuńdiPlt; Sääl olli ta kait́s `tunni lõhverten ninda et moka vatutenKrk; temäl om `tutvust nii jäĺedäde, ta lõhverdab `terve ilma läbi Nõo; taal taad juttu `väega paĺlu, timä jäi vi̬i̬l sinnaʔ koolimaja manu lõhvõrdamma Har; Naaśõ˽lõhvõrdi ja˽tśaagadi hummugu kao veeren, tiiä˽kiä neil `hambin oĺlRõu; Käü küllä pite vana lõõts ja lõhvõrdasVas || lõkerdama järest lõhverdab naerdaTrmVrdlõverdam(m)a 2.ringi jooksma, hulkuma Mis sa selle krõhvaga ringi lõhverdadMar; Nüüd juba piäks ühekorra külä kaudu lõhvõrdamisest `aitamaKhn; Miu lehm, si̬i̬ muud ku lõhverteb Hls; lehmätüḱk ütest `tõisi lõhverdab, võtass siist ja sääld `suuga, `üitsegi tälle ei passi Nõo Vrdlahverdama, lõhmerdama