lõhnama3`lõhnam(m)a, lõhna|taʔ KanUrv, -daʔ Se; (sa) `lõhnatRõu 1.lõõmama tuli palass kõvaste, `lõhnas `väega; naaśs `lõhnamma tu̬u̬ taloSe 2.kihutama, kiirustama sulanõ lõhnaśs `niitmist, agaʔ `sõ̭ski es jõvva `õigõss õdaguss `vaĺmisKan; Sul `tütruk kotun, mi‿sa˽`lõhnat sinnä˽kodu˽niiUrv; mis sa no ta `tü̬ü̬ga nii vägä `lõhnat, küll saa tettussRõuVrdlõhnutama2