lõhn1lõhn g lõhnaPöiMuhspor L, KeiJuuAmbJMdKoeKadVJgSimTaPõ(lõhõnKod) PltKJnKõpeL(lõ̭hnHar; lõhõnPlvRäp), `lõhnaLügJõh; löhn g löhnaSaEmmReiRis, `löhnäKuu; lohnHlj, n, g `lohna VNgVai 1.lõhn `ilge `lohnaVNg; leib on appu juo, on appu lõhn `juuresLüg; küll on üvä `lohna `aisoVai; sibula löhn tagaKär; sańt löhn toasVll; Nii kena `värske leva lõhn oli toas, kui väljast `sisse tulidPöi; tehasse kadaga `suitsu, siis kaob lõhn ääMuh; jumala käppadel oo magus ea lõhnMar; sel oo natuke `lõhna `juures koaKse; `surnul paha lõhn, kaua seisn, `lõhnab jubaTõs; ea lõhn `tuĺli ninaseTor; kevade `aegu on `väĺles ilus lõhnKei; mõni lill on koa alva lõhnaga JMd; majas on ea lõhn üelda `puhta maja `kohtaVJg; tuba õli paha `lõhna täisIis; kased `lõhnavad, `värske kase lehe lõhõnKod; sital on ais, lõhn on muul, paremal asjalKsi; Lõhna om lihale manu tõmmanu jobaTrv; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd vai lõhnast om joba ää tundaRan; eläjäss om jo mitu kuud laodan ollu, ta tahab jo `värskit, temä tunnep nigu ääd rohu `lõhna jobaPuh; si̬i̬ lõhn joba aab `süäme alvass; ää aena lõhn `olli, ku‿sa `istsit sääl rattinNõo; mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tulli võõrass lõhn rasvale manu Ote; kalluda taa putr pinile, taal om jo hapu lõ̭hn manh Har; nuhuda˽ku hüä lõhn taal liĺlil umVas; sääne imelik lõhõn `jäie mano `luitsalõRäp; suust tulõ halva `lõhna, täl om vika sisekunnu manSe || figsai `lõhna ninasse (aimas) Trm; lõhn vällän vai kõmu Hel; Lõhõn man (purjus) Räp 2.(tuule)puhang, õhk; kuumus, leitsak väälas on täna külma lõhnKoe; vähä seast tuule lõhna tule, siss om ää olla; ahjust tule `kuuma `lõhna ülessKrk; si̬i̬ lõhn (kerge tuul) om otse `vastaRan; ala minnüʔ `ussõ (välja), sul om rinna˽`haigõʔ, `tõmbat `külmä `lõ̭hna `rindu; vingu ja karmu kätte lõpõss inemine, lõ̭hn, tu̬u̬ kätte inemine ei lõpõʔHar; ei tohiʔ kuuma lõhna kätte minnäʔ, ku silmäʔ `haigõʔ; eilä `oĺle `loiskõ ilm, pehme˽lõhõn Plv; [kütis] ammutõdi `turbaga kõvaste kińniʔ, ni et es annaʔ `lõhna `välläVas; sannah mõro lõhõn ja ving sisehRäp; lõhn tulõ ahost `ussõLut || sai raaskõni `lõhna tõmmadõ rassõst tü̬ü̬st KrlVrdlõsn1 3.kiirus, rutt; valu `anna `löhnä, küll siis `lähteväd (lammastest) Kuu; koer lõhnaga `ju̬u̬ksi, `ju̬u̬ksi lõõsaga `võssu Kod; siis tuli kari kodu, tulise lõhnaga kodu küna kallaleLai; anna `lõhna obõsalõOte; tu̬u̬ ka no mõ̭ni lõhnKan; annaʔ vitsaga `lõhnaKrl; tuĺl suurõ lõhnaga mukka tõrõlõmmõ Har; Meil oĺl jo˽sääne lõhn takast, et olõ õs `aigu `perrägi˽kaiaʔ; ju̬u̬śk üte lõhnaga peräleRõu; ega `mulgi kodo `rohkõp `lõhna ei olõʔ, üts lehm um ja hobõnõ [talitada] Plv; ku ~ nigu lõhn ~ lõhnaga ~ lõhnast kibekiiresti, otsekohe poiśs läks ku lõhnagaKod; inimese olli ku lõhnast tõmmanu ärä `põrse selle naise käest Krk; `mölder ti̬i̬b mul `suurma ärä nigu lõhn Puh; ku `lämmi om, siss lääp piim `apnass nigu lõhn; mes lõdu obene om, tu̬u̬ sü̬ü̬p paĺlu ja situp `endä tühjäss nigu lõhn; `ütleb serätsit `sõnnu, et tõesel jääb suu `kinni nigu lõhnNõo; tuli lägüsi (läks suureks) nigu lõhnUrv; ta käve nigu lõhnast, is olõ `aigu sukugi Har; Mi̬i̬ss oĺl nii vihanõ, et nainõ lät́s ku˽lõhnaga tarõst `vällä Rõu; Sõ̭ss oĺliva voŕsti˽tettövä˽ku üt́s lõhõnRäp 4.(mitte) lõhna(gi)sugugi, üldsegi ei tää seest mitti `lõhnagi; jalg om nõnda valuss, `lõhna änäp `astu ei laseKrk; Tuli ei taha mitte üits lõhn palada, muud kui visisep; Om kül nigu üits pisuand, et ütte lõhna paegal ei püsiNõo; lõhnale(gi)lähedale(gi) on mõnel loomal ike jala, ta jooseb nigu tuul, sa‿i saa mitte lõhnalegi; kaits kolm nädälit perän last (sünnitust) es tule mi̬i̬s minu lõhnale Nõo