lõhinallõhinalIisRPöiMuhMarMärKseHanVarKhn/lõhõ-/ VMrIis, -llJürVJg; löhinalKhkKaaKrjmühinal, hoogsalt Iad `kuivad `oksad, nied põlevad mis lõhinal; `Selle manerga `sisse või `kallada `ühtigi, säelt `juokseb õlut lõhinal `väl´ja IisR; Soe vihm pani viljad otse löhinal kasuma Kaa; Kadakas põleb lõhinal ää ja on `otsas `jällePöi; tõrb põles seäl lõhinalMär; suur järsk tuli on, lõhinal `lõõgabVar; Kasõ kuõr põlõb mis lõhõnal Khn; `Arva nääd, kui `kiegi üsna lõhinall juoseb Jür; nied on tõrvaksed, põlevad nigu lõhinalVMrVrdlohinal2