Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
koorik koori|
k Pöi TaPõ Plt KJn Hel T V,
kuo- VMr Sim Iis Lei,
kua- VJg Iis Kod, g -ku (-
gu V);
`kuori|
k g -ku R(
`kua-;
`kuori|
ko g -go Vai);
kuorik|
as g -a Lüg/
`k-/
Iis1. väliskest a. (putuka, vähi, viljatera jne) kest, koor Vähi koorik on kõva kut kivi Pöi;
nisul on koorik `ümber, see lääb ketest, kui `püili teed Trm;
kana onegi `eeste kõllase kuarikuga (kanapoeg on alguses kollast värvi) Kod;
lehepõnni aluss-siiva om `pehme, `päälmise om kõva nigu kooriku Nõo;
Si̬i̬ nahatükk om täitsä koorikude kujunu Rõn; [kasuk] om kalõss kuiunu nigu koorik Har b. leiva-, saiakoorik; pirukaümbris miu `ambad ei süö `kuoriko Vai;
teed piirakad nisu ehk rükki kuarikuga, kala piirakal õli õdra kuarik parem Kod;
mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik, järä ärä ja joose jälle Ran;
`lõika koorik ärä, ega ma koorikut süvvä ei saa Nõo;
Ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv;
leib lät́s koorikuhe (küpsemisel läks leiva pealmine koorik lahti) Rõu ||
`koŕjajalõ saa koorik (liigselt valija ei saa head naist) Se ||
`Ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem) Lüg;
parembaʔ omaʔ kooriguʔ, ei küĺä küd́süseʔ Lut 2. pealispind a. kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda Lüg;
`äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm;
lumel om nii kõva koorik pääl et astu kui põrmandut `mü̬ü̬dä Hel;
lumi om koorikun;
om lume koorikude tõmmanu;
vahel tuleb orast `äestädä, kui koorikude om tõmmanu Ran;
maa olli koorikun Kam;
iilä sattõ lõ̭hi `vihma, noʔ om linalõ koorigu pääle tõmmanuʔ, kas lina saa üĺess tullaʔ vai ei Har b. koorik, kärn kus akkas ihu sügelemmä oh `oitku - - siis `ninda ma `kratsisin, ma õlin `kuorikul puha Lüg; [marraskil] põlve kärnän es ole, aga koorikun Puh;
ku väedsega võtit tolle koorikuveere `valla, siss näid et mädä kooriku all;
tol latsel olluva `nõstme joba säĺläst lännuva, serätse kooriku pääl joba Nõo ||
mustusega saastunud, kõvaks kuivanud; korpas nena sul `kuorikus VNg;
täiän ja kuarikun õlid [lapsed] Kod;
vekesed lapsed ajavad ila suust `väĺla, et lõua alt on jakid koorikus Lai;
`Ündruk sai alt likõss, sõ̭ss tu̬u̬ `küĺmi är˽koorikuss Rõu c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht kartulipudru `tõmmab kuariku `piäle Kod Vrd koor1,
koorike,
koorukene
lõhe2 n, g lõhe Jõe Lüg Jõh Pöi Muh spor L/-
õ Khn/,
HMd HJn KuuK Amb JMd Trm,
löhe SaLä Emm Käi Ris,
lohe Kuu VNg Vai;
lohi g lohe Kuu; ppl lõhi Hlj lõhekala, lõhi `Suured lohed,
`jüskü vedamigud;
Räim `andab `leivä,
lohe tuob `joukuse Kuu;
kala `püiti - - `kammelaid ja lõhi ja `siigu ja Hlj;
sügise `aiga oli lohesid `kaunis tugevasti VNg;
moni kerd on kahe `puudasi lohesi Vai;
`juhtumise `kombel saab siit merest ka löhe Khk;
pole ma södukest jurakad löhe näind;
kui toŕm on,
tulavad löhed jöge Mus;
Lõhe on ise magus kala Pöi;
mõni lõhe `juhtub kevade `mõrda Muh;
mehed `püüdvad löhesid Rei;
lõhe `juhtub väga `arva olema sii Tõs;
lõhõ `kallis `saksõ lava kala Khn;
lõhe on viie naelast kuue`kümne naelani Hää;
löhel punane liha Ris;
lõhesi on vähäst `võitu HMd;
lõhesid on siin jõgedes KuuK;
lõhe on täppid täis,
kuldsädemed küljes Trm Vrd luhe2
lõhi lõ̭hi vihmahoog, valing lõ̭hi om tu̬u̬ laǵa ja harv vihm, mia kõvastõ tulõ Har