[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõgisama, lõgisema lõgisama Trv, -mma Urv Har Rõu; lõgisema Lüg/-mma/ Jõh IisR Pöi Muh spor L, Juu JMd JJn Koe VJg Iis(-mma) Trm Kod Ksi Plt KJn(-mä) Trv TLä Kam, -eme Hls Krk San(-õmõ), -õma Khn, -õmma Har Plv Räp, -õmmõ Krl; lögisema Jäm Khk Vll Jaa Rei Ris
1. lõginat tekitama; lõginaga liikuma a. `veski lõgiseb, ku `täiest käib Lüg; kodarad lögisevad Vll; ukse link lõgiseb Muh; ratas lögiseb mis ermus Rei; Niidumasin lõgisõb Khn; paja ja pange sangad lõgisevad Hää; `vankre rattad lõgisevad nõnna, kostab kis teab kui `kaugele juba ää Juu; meie uks ei lõgise JMd; `siiber lõgises nii `kangeste, nii `kange maru oli JJn; `vardad lõgiseväd KJn; lusika lõgiseve Hls; kudass nii, et `varda lõgisiva Nõo; voḱk om - - lõgisõmmõ nakanu Krl; kae noʔ ku rattõid vahel õks määrit, siss lättävä nigu lõgisass ennedä Har; ku seibiʔ kulunuʔ omaʔ, sõss nakkass `vańkri lõgisõmma Räp || (kulinal joomisest) ju̬u̬b ku lõgiseb, lõkk-lõkk laheb kõriss `alla Kod b. (hammastest) `ambad lõgisevad siis, kui `külmetab inime Jõh; `ambad lögisevad ükstese `vastu Khk; Ta oli ikka nii külm sügise mere peal, et `ambad võttis suus lõgisema Pöi; ammas lõgiseb suus, nii `kange külma valu Var; `ambad akkavad teinekord irmu pärast lõgisema Saa; [halltõve puhul] käisid küĺma värinad, `ambad lõgisesid Ksi; `amba lõgisava suhun Trv; oben tule ku kabja lõgisess Krk; ma peĺlässi nii `kangede, et ma vabisi, `amba ka lõgisiva suun Nõo; Nii külm om `täämbä, et `hamba lõgisasõ˽suun Urv
Vrd klõgisema, logisema
2. pragisema [tuli] juba lõgiseb nõnna et Juu; tuluk lõgiseb pliida all Koe; Kuiva agudega - - mis ruttu ära lõgises põleda, seal jäid mättad enamast kõik alles (kütise tegemisest) Trm; tuli vähekeisi lõgiseb KJn; üd́se lõgiseva, ilm lätt küĺmäle Kam
3. lagistama küll ta lõgises `naerda VJg; naarab nõnnagu lõgiseb Kod || lobisema mis sa lõgisõt ilm aśanda San
Vrd lõbisema, lägisema1, plõgisema