lõgin lõgin g -a LügIisRMuhMärKseTõsKhnTorHääSaaJMdKoeVJgIisKodPltKJnTrvPstNõo, g -e HlsKrk; lögin g -a JämKhkRis; lõkin g lõgin|a PuhNõoRõuUrvPlv, -e San, -õ Krl 1.teat heli `vankri lõgin juo `kostab `iemald Lüg; rataste lögin tuleb Khk; ammaste lõgin o kuulda Muh; Eenäniidumasinal ond lõgin taga, kui niidäb: lõkk-lõkk-lõkk Khn; `kuulsin seda lõgint `alla `keldressegi; mia es saa `siivre lõgina pärast magada Saa; ma kuulen ukse lõginad JMd; juba meie `vankri lõgin one `kuulta Kod; tallerte, kahvelte ja väiste lõgin Hls; ma‿i või kullelde seda igavest lõgint San; ratastõ lõginat kuuli Plv || fig ku näʔ ulganide sääl kõnõlõsõʔ, sõss `võtvaʔ ku lõvva lõkin om inne UrvVrdlogin1, lõgistus 2.lagin naarab nigu lõginaga; kui `tüt́rigu kengu otst `alla tulliva, siss `oĺli jutu kõgin ja naaru lõgin Nõo; `naarsive nigu lõkin takan Krl 3.kohin, lahin tuli palab ku lõgin Trv; nüüd om puu kuiva, palave kui lõgin HlsVrdlõhin Vrdklõgin, lõdin