Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
lämm1 lämm Jõh Krj Kse HMd Ann Pai Pee, g lämmi Jäm Pha Rei Mär Jür HJn Amb JJn Sim, `lämmi Kuu, lämmu Juu(n lämmu) JõeK JMd; lämb g `lämmi Kuu, `lämmu Lüg; n, g `lämbä VNg; n `lämbi Vai
1. subst leitsak `Augustikuu lämb tege näd (
kalad)
`huonuks Kuu;
võtta tie `õige sedä `luhti (
õhuakent)
`lahti, tuba `ninda `rasket `lämbu täis Lüg;
vahest `leiba saab tiha, tulab `lämmi `sisse Jäm;
`lämmi tuba täis Mär;
niist `lämmu tuba täis, tümä sue, tieb ike peä `aigeks koa Juu;
Ei mina võind sial sauna `lämmis `olla Jür;
kiedan lehmale saunas, muidu ajab `ullu kartuli `aisu, `lämmi `sisse, `auru ja sodi JJn;
aab `lämmi (
reheleitset)
`sisse Sim || (viinauimast) ega ta nii `õlpsast `purju ei jää ja `lämmi täis JJn Vrd lämmetis,
lämu2 2. adj leitsene Tänä o nii lämb `ouess, et kohe pää kogu aja märg, ku `liigudigi Kuu;
küll on tänä `lämbi `ilma Vai;
Vesisaabas on köige `rohkem augusti kuu sees, siis on lämm aeg Jäm;
ta oli nii päris lämm kohe (
tuuletu ja kuum ilm)
Kse;
kui on `kange vaik pala, siis on lämm sue Jür;
müristamese `vihma tähendab, kui nihuke pala, lämm on Ann Vrd lämmu1