luuslanki`luus|lank̀i lööma, laskma LügIisRJämKaaEmmHääJürHlsRõu, -laǹgiKuuPltlulli lööma, logelema, muretult aega veetma `Nuores `polves löi `luuslaǹgi, ega siis vanaldagi enämb tüöd omaks `oeda Kuu; Tüö aeg, ei või `luuslank̀i `lüüa IisR; Ein koos, vili annab veel aega, niid veib ka püsut luuslanki lasta; Noored inimesed [kipuvad] änam luuslanki lööma kut tööd tegema Kaa; Ei mede kodus lastu lapsi luuslanki lüüa Hää; läksivad `luuslaǹgi `lööma -- `kuśkile metsa `alla; `luuslangi `löömene oli `rohkem linnas -- maa`rahval ei old `aega Plt; lask `luuslank̀i pääle ja kõńd külä mööda Hls; Vai ta no˽tü̬ü̬d õigõ˽tegegi, ta mugu˽`luuslaǹki lü̬ü̬ õ̭nnõʔ Rõu || Nüid lähvad `luuslank̀i (lõbutsema) JürVrdluusakara, luusamenti, luusikara, luuskami, luuskampi, luuskanti, luuskompi, luuslaadi, luuslanti, luuspuud, luussa