lupardlupard g -iHääPltKJnPstRanKamOte; lupa|ŕd g -ŕdiSaaUrvRõuPlvRäp, -rdiHlsHelVõnKan; lupa|ŕt g -rtiHlsKrk(n lupert), -rdiNõoOteSan 1.riidelapp, kalts, narts mine kasta lupaŕd likkeks. lupaŕdiga `pestse padaSaa; ma seebige mõssi ja lupartige `õõrdsi; küll olli must rät́t ümmer, igäven must lupaŕtKrk; lupard `lauda vai riiulit `pühki Ran; tu om lavva lupard; põrmandu vai paa `mõskmise lupard; ta om jo vana lupard, piäp setule `anma (vanast rõivast) Kam; võta tu̬u̬sama vana lupardi tükkOte; Ta põĺl om sul must i̬i̬n nigu vana iǵävene lupaŕd Urv; Tää `arvas, et või muʔ niguʔ üt́e lupaŕdi är˽visada. Rõu; võta˽lupaŕd pühi˽laud ärʔPlv 2.närune inimene lupard kolistab ühest kohast `teise -- `keŕjab ja mangub et suutäie `viina saaksPlt; lupaŕt, sellest `asja ei saa, sihane topusHls; Kuis tä no˽säänest lupaŕdit mehess `tahtsõRõu Vrdlupak(as), lupat