luondane`luonda|ne g -seVNg(-tai|ne) LügJõh 1.(suka, kinda) alustus, loomus [sukk] `kieras `krussera, kui `luondast ei old; `kinda `luondane oli `vikliline ja `kinnas oli labane. kui akkasid `kirja `luoma, siis `kasvadetti `luondaselle `silmi `juureVNg; sukka `luondane `seisab kudumattaLüg; `luondane on sie serv, kui `varraste `pääle on üks kõrd `tehtudJõhVrdluonus 2.loode, alge kabusta `taimed, pisikesed `jusku `luondased, `alles luond vai `sündind; `õuna pabalad, pisikesed `luondased vastLügVrdluonostane