luht1luht g luhaR(n `luhtaVai) SaMuhL(g luehaVig) JõeKKoeViKTaPõ(n lustKod) VlPõeL(g luheKrk, luaLei), lohaKäiMarTrv; n, g luhaKuuVaiReiPäHaJMdKodPlt, `luhtaVNg 1.jõe- või mereäärne madal heinamaa `luhta one vie allVNg; meil paljas luht einamaaksKhk; [ta] käis eele luhas ~ `luhtas `eina `vaatamasMär; me põle lueha likigi, siit oopaelu maad; `nüitsel aal luht kuib, tehässe `einä. kebäde kui suured veed, sis tä tõõseb senna `peäleVig; teesed `luhtaseenämaalTõs; lai luha oli, kus vesi üle jooseb, suur ein `kasvasAud; luha peal kasvab kolmakańdiline rohiKos; `mõisadel neid `luhte ikka oliJür; lähme `luhta `niitmaKoe; luhas oli vesi küll, aga tüma ei old; päris lage luht, ei sial ole `ühtegi põesast VMr; lust one madal loeme eenämKod; nad ei ütelnud, et `luhta läksid, nad `ütlesid, et lähvad `jõele, jõge `niitma Lai; jõe `äärne eenam, lage kui laud, see on luhtPil; lähme `luhta einäleKJn; lohan oli suur paks ein, tuli suur kuhi ülesse Trv; aenalise tulliva luhast kodu Puh; kui suuŕ vesi üle luha käenä, siss saana paĺlu `ainu jälle Nõo; kos tasatse aenamaa, jõe veere, nu̬u̬ kutsutass luhass; `ilma ridvata tetäss ka `kuhja luhaden ja su̬u̬‿pälKam; Luhahn oĺl paĺlu kihulaìsiʔ; jõ̭õ̭ `vi̬i̬ŕne madalik, hainamaa, luht, mis keväjä vi̬i̬ all umRõu; jõe um luhalõ ajanuʔ PlvVrdluha|heinamaa, luha|maa, luha|pealne, luha|rand, luha|soo 2.luhahein obustelle oli oma `einam, niikui `luhta `rohkem [sees] Hlj; süväd paud, sεεl kasub sedist suurt `pitka `luhta, [kui] läbi püu tömmab, leigab püu kat́ti Jäm; `luhta loomad söövadKhk; soos kasubpaljast `luhtaVll; luht -- kasvab `loikude sehesMuh; luht oo pikk rohi, seda ei söö kellegi loom Mär; luha, mis [jõe] ääre peal kasub, `kalda`ääresVän; ega obusedki luha`eina `põlga, meil kasvab ia pikk luhaJMd; luht on laia leheline, ilma varreta, kasvab jõe kallastes IisK; ku lammas suab üväss `süädä, siis vill kasvab ku luhaKod; madalatel kallastel kasvab luhaPlt; luht om madal ein -- pilliru̬u̬gom `kõrge ja pikkKrk; `kolmõ `kańti kahrõ hain, tu̬u̬ om luht Har || tervitus lambaniitjale kui `lambid niidetässe ja tuleb mõni võõras inime, siis ta`ütleb: `lusta, vaata siis vill kasvab ku luha, tere `jõudo ja `lustaKod 3.kõrkjas esi teime jõest `luhte, esi `kaksime, kudasime põhjad `alla [toolidele] Pst; luha om ümärikse; järve sehen kasvave luha, `luhtest tetäs tooli `põhjuHls; järven om `luhte, kõllatse nuti otsan; `luhta pannass iga lasturea vahele -- uvvest katusest tulep lumi `siśsi, ku `luhte vahel ei oleKrk; `luhtest tetti `puńteSanVrdluhk1