[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

lõpp3 lõpp lott lõpp lõvva all Krl Vrd lõkk3, lõtt, Vt lõpmed

lõss2 lõśs g lõssi Ran Puh lott kae `onte, ku tugev ta om, `õkva lõśs om lõvva all, nigu tõene lõug jälle Ran

lõtt lõt́t g lõti hajusalt L(lõt́i), Hls Nõo, lö- Aud Tor; pl lõtud Kse

1. lott a. rasvavolt vaata lihab, suur lõt́t lõua all kogoni Vig; kis lah́a, sellel põlegi lõtti koone all Mih; paksul inimesel suur löt´t Tor; lõt́t om lõvva all, nahk om ripakali tullu Nõo b. lokuti kuke lõtid ja ari Kse; kukel ja kanal lötid lõua all Tor; esätsel kuĺul om lõt́t lõvva all, verrev nigu kikka ari jälle Nõo Vrd lõpp3
2. lõpus kalal lõti om kaala all Hls
Vrd lõkk3, lõtus
3. krae nurk Lõtid olid neil nii teht, et võis kurgu alt lahti hoida Vig

lõtus lõtus g -e Vig Tõs Aud Pär, lõtu|ss g -(s)sõ Har Rõu

1. lott a. rasvavolt muidõ pernaanõ om nii `rammu lännüʔ, et no‿m suuŕ lõtuss lõua alh Har b. lokuti kuke lõtused oo kurgu all loha, `lontis Tõs; küĺm võt́tis tänudi `talve kanadel lõtused ää Aud; kikass ju̬u̬śk muide poolõ, lõtusõ lü̬ü̬ tuulõga ütele poolõ ja˽tõsõlõ poolõ Har Vrd lotuss
2. lõpus kui kalal oo lõtused punatsed, siss ta oo alles `värske Aud; ma õńgidsi kallu, siss oĺl õńg lõtustõ takka kińni jäänüʔ Har
3. a. kirikuõpetaja kaelaside õpetajal oo lõtused Tõs; oĺl opõtaja Lepäl lõtusõ maha võttunu `kańtslin; must kikass, `valgõʔ lõtusõʔ = kirikuõpetaja Har b. lõhikunurkVig
Vrd lõpus, lõtt

nolk3 noĺk g noĺgi Hää, g nolgi Jäm Khk Pha Muh; nolk VNg Lüg tolguti, miski ripnev a. lott; lokuti kuke nolgid noka all, nolgid vöi tilbussed; Kuĺul on noĺk punane Jäm b. sukkmütsi saba suured pitkad nolgid - - nolgi `otsas oli tut́t Jäm; mütsil suur noĺk taga, suur tut́t `otses Khk || suur noĺk nagu suka sear rippus kübaral `alla ühel `ruhnlasel Muh c. jääpurikas `räästa tilad muist `üidvad nolgiks Pha; katusse `reastas oo suured ilma pitkad nolgid, poole sülla `pitkised Muh d. peenisVNg

noll1 noll g nolli Emm Käi Phl tolguti, miski ripnev a. lott kalkuni noll nagu suur punane tatt ripub Phl b. peenisEmm

nott3 not́t Hää, g not́i Mär Aud, noti Pha Pöi Muh Mar Mih Tõs; nott g noti Hi

1. nokk, sirm (peakattel) mõni köib notiga mütsiga sui ja `talve ja; `juussed lokkis nagu mütsi notid ees Muh; mütsil on nott, se mes ees on Emm; mütsi nott‿o mütsi sirm Phl; ´enne olid not́id, nüid oo sirmid Aud
2. volt, lott vm rippuv või eenduv asi `tömbas uulel lommi `sisse, noti `tömbas `eemale (ajas suu torusse) Pha; kui kuulu (kalkun) vihaseks saab, siis aab oma noti pitkale ja suureks Muh; [kui] kuue toot `lahti on, siis `öölda, et nott repob `alla Emm; Pane kuub iluste ripustpidi varna, mitte seaviise kesk kuue abudest, siiss venideb sεεlt suure noti välje Käi || piltl poisi suguelundid notid `paistvad Pöi
3. lotu vana kübärä not́t Tõs

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur