lotsõlotsõHarRõu 1.s lobjakas, lörts vanna ligõd lotsõt tulõ, vihm ja lumi satass; ala˽minnü sinna lodsõhõdõHarVrdlots1, lotsak1 2.a lobjakane, sopane ilm om nii lotsõ, kohe jala panõt nigu pasa `sisse; ei˽saa joʔ lotsõ maa pääle adraga minnäʔ, ei˽saa vi̬i̬ĺ kündäʔ, maa om lotsõ; om vi̬i̬ĺ lodsõhõid kotussõid; ti̬i̬ lätt lodsõhõss ~ lotsõssHar; `Täämbä um ilm `väega lotsõRõu || (tühjast jutust) mis sa ajat säärast lodsõhõt loŕri, mia`kostkina peri ei olõʔHarVrdlotsõnõ