[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
loom5 lu̬u̬m g looma eL(g `luoma Lei Lut)
1. noor taim; istik tubaku looma Trv; me looma puha är `närbunu; küll olli ta (lina) iluss loomast peräst Krk; ta kurat́ ańd mulle igävetse alva looma, `kapsta om nigu igävetse assaku pikä seerdega Nõo; ku loomest istutedu kuŕgi om, nu̬u̬ kannava `rohkep `kuŕke küĺlen Kam; tuhkapääva tuulega es istutada, es tetä `lu̬u̬me maha, et siss tuleva söödiku pääle vai mardika Ote; Egä keväjä `oĺli looma tetä, enne jüri`päivä, maarjapäevä `aigu tet́ti loomamaa ärä; Ilma valamada närbup lu̬u̬m ärä Rõn; ma tei loomaʔ ärʔ `laossõhe Kan; Istuda˽harvusi, `lu̬u̬mõ om veidükese, pennär ei˽saa˽muidu˽täüs; iilä tuĺl nii suuŕ rässähu̬u̬g, et meil peśs `kapsta ja runguli looma puruss Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ, ku ärʔ `nestüss, siss um loomõl `joudu kassuʔ; loomaʔ oĺli˽nõrgaʔ ja `valgõʔ, nä‿ĺliʔ viluhn kasunuʔ Rõu; ku õdagu `ilda loomaʔ istutat, siss umma˽hummogu looma˽`kiŕki kõ̭iḱ Vas; Rügä olõ pääle lasta‿i karja, `vasnõ ristkhain taht `kasva, eläjä sõkva looma ärʔ Räp; külbetäss `lu̬u̬mõ Se
2. a. süü, puu aastarõngas räni puu tihe loomaga Kam; puud om ää ärä lugeda, ku vana ta om, `lu̬u̬me `järgi Ote; puu loomaʔ, nigu tä ega ajastaja kasuss Urv; `lu̬u̬mõ päält saat [puu vanust] lukõʔ Rõu; śoo peenikese loomaga, śoost saa hüv́vi `pirda Se; puud `loõtass `lu̬u̬ma pit́ih, mitu `aastakka um kasunu Lut Vrd loim2b. puu koorepoolne osa lu̬u̬m om kõvõmb vai kalõmb, süä `pihmemb Har; poole `päivä võt́i `ḱandu `vällä, südä oĺl nelikümmend kolm `toĺli, lu̬u̬m oĺl ärä mädänüʔ `ümbert Rõu; ku lu̬u̬m om äräʔ mädänö, sõ̭ss süä om tõrvanõ (kännul) Räp
1. noor taim; istik tubaku looma Trv; me looma puha är `närbunu; küll olli ta (lina) iluss loomast peräst Krk; ta kurat́ ańd mulle igävetse alva looma, `kapsta om nigu igävetse assaku pikä seerdega Nõo; ku loomest istutedu kuŕgi om, nu̬u̬ kannava `rohkep `kuŕke küĺlen Kam; tuhkapääva tuulega es istutada, es tetä `lu̬u̬me maha, et siss tuleva söödiku pääle vai mardika Ote; Egä keväjä `oĺli looma tetä, enne jüri`päivä, maarjapäevä `aigu tet́ti loomamaa ärä; Ilma valamada närbup lu̬u̬m ärä Rõn; ma tei loomaʔ ärʔ `laossõhe Kan; Istuda˽harvusi, `lu̬u̬mõ om veidükese, pennär ei˽saa˽muidu˽täüs; iilä tuĺl nii suuŕ rässähu̬u̬g, et meil peśs `kapsta ja runguli looma puruss Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ, ku ärʔ `nestüss, siss um loomõl `joudu kassuʔ; loomaʔ oĺli˽nõrgaʔ ja `valgõʔ, nä‿ĺliʔ viluhn kasunuʔ Rõu; ku õdagu `ilda loomaʔ istutat, siss umma˽hummogu looma˽`kiŕki kõ̭iḱ Vas; Rügä olõ pääle lasta‿i karja, `vasnõ ristkhain taht `kasva, eläjä sõkva looma ärʔ Räp; külbetäss `lu̬u̬mõ Se
2. a. süü, puu aastarõngas räni puu tihe loomaga Kam; puud om ää ärä lugeda, ku vana ta om, `lu̬u̬me `järgi Ote; puu loomaʔ, nigu tä ega ajastaja kasuss Urv; `lu̬u̬mõ päält saat [puu vanust] lukõʔ Rõu; śoo peenikese loomaga, śoost saa hüv́vi `pirda Se; puud `loõtass `lu̬u̬ma pit́ih, mitu `aastakka um kasunu Lut Vrd loim2b. puu koorepoolne osa lu̬u̬m om kõvõmb vai kalõmb, süä `pihmemb Har; poole `päivä võt́i `ḱandu `vällä, südä oĺl nelikümmend kolm `toĺli, lu̬u̬m oĺl ärä mädänüʔ `ümbert Rõu; ku lu̬u̬m om äräʔ mädänö, sõ̭ss süä om tõrvanõ (kännul) Räp
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|