loom4loomJämKhkMuhEmmPhlsporLä, HMdJuuTür, lu̬u̬mPlvSe, g looma; luom g luomaRis 1.loomine a.(taimest) odra öitseb ennast loomaga `seltsisJäm; rugi looma aegKhk; odr sai looma `aegas `vihmaMuh; vili loob, kaks nädalid o looma `aegaVig; se luoma aeg on `müödas kõikRis; vili on nii vaevane ja poole loomagaJuu; kaera looma aeg `olla ia vähile `minnaTürb.(kuust) Kis kevade kuulooma pεεva tuhlid maha teeb, saab sügise ainuld ärjaambudEmm; täna on kuu looma pääJuuc.(kangast) kui loomad [käärimisel] üles `lähtvad, siis pannasse `loomise pulgad ülesMuh 2.kinda või suka alustus, ka randme- või sääreosa tervikunaesites`looma nagu sańt teha (kindal); loom on ikka natukse `kitsam, siis kasvatasid `juureRid; suka loom lagund, oo katti kanna lakk Mar; tien suka `luomaRis 3.loode, embrüo rassõt `leh́mä tohi‿ii·ʔ `höśte ka `sü̬ü̬t́äʔ, siss kasuss lu̬u̬m suurõst, saa rassõ süńütäminõSe Vrdloomus2