Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
hein ein g eina, -ä eP(h- Phl; eena, -ä, eeńa) M(eenä hajusalt Trv), eeńa KodT, eenä TMr; `ein(a), -ä R(h- Kuu)
1. (igasugune kasvav) rohi (hrl taimenimetustes) muru`einä on maa rajal madal `einä Vai; pöllud on `einas (rohtunud) Khk; `einasid oo sii paelu, aga väga vähe oo neid, mis inimest `tundad Mih; raav on ära ummistanu einäst Hää; [peenral] einad oĺlid suuremad kui sibulad Saa; väriseja ein (värihein) Amb; `lõikav ein, nisuke kare, pikk Äks; karjamaa einäst `palless närit ku pääluu; ka sigade einä ärä ragusit; `turba `narma ja einä juure jääss äglä ette Krk; kui koer `einu sü̬ü̬b, om kah `alba `ilma `u̬u̬ta; aga kui enne jüri`päevä om einäladvun kastet, siss saab rügä enne jakupi `päevä valmiss Hel
2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt `riided `einis kaik, rabuda `puhtast; ein on `ninda arv kui isuri rugis VNg; `ommiku vara `kastega on ein rabe; võtta vikkast ja akkama `einä `lüömä; rehä ei tõhi taga vedä. kui `pulgad `eini `kõrjavad, siis `lambad `talvel kisendavad Lüg; `Ennemast - - `pieti kolm üäd ja `päivä luag maas, `nindat kolm `kastet pidi `einidele `päälä tulema, `muidu `einad õlivad `kihvtised Jõh; einad `lähtevad palavaks, tuliseks, kui nee märjald labuse `pandud Khk; kεisid talve `einas (kaugelt heinamaalt heinu toomas) Mus; [kevadel] Kured tulavad toovad kuhja `einu, kooviskas tuleb toob korvi `einu Pöi; pihelga marjad pannasse eende `sisse, siis o kεnad apud talve närida; ein o kuluse jään Muh; karuse `päevas pidi pool `eina jo alati `vaĺmis olema; kore ein. jäme `jäotu ein, ei löö ette `ühti Nis; loogaga `eina tegema (heina varastama) Juu; vanal aal `toodi einad tuppa jõulu aal HJn; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; mul on `einas kõik (kogu maa heina all) JJn; naised `ütlesid, et vanames teeb nii kaua `eina, kui jänese perse lööb valgeks Ann; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse. ein on siis kõva [niita] VJg; no küll on aibak, ein konna `rindu; końdi `ümber liha ia, põesaste `ümber ein on ia. lagedal ei kasva nisukest `eina; eentest murenevad pebred Sim; õśjane ein võtab `lambal villa `laśti; ein lähäb `maŕja (heinataimede seemned valmivad); `einä ei niidetud vanass, `einä `aeti; ku vualun, one lu̬u̬g, ku uńnikun, sis one ein Kod; paks ein oli, sai üles kaarutata. kui vaevane ein, ei ole vaja teda kaarutata ega kedagi Pal; omal teime ädalist `einä. ädalin ein, mis tõist `tiiru tetäss, või kolmadet `tiiru; vanamaa ein (teise aasta ristik); einä tahave üless palade Krk; `lamba ja obese saive `einu, lehmile `anti enämbist` õĺgi Hel
3. heinategu, -töö emä kävi `päivite tüöl `jälle ja, `heinäll ja Kuu;
kõbitseb `einä `juures, päist `jalgu ei `pääsi (
töö ei edene)
Lüg;
`enne `einale minemist on `ommikune `tallitus Vai;
paers akadus `alles einaga Khk;
siis `mindi `eina nagu `pulma Mus;
`Kurdla mees `käias jõulu õllega eina`aegu veel vikatid Pöi;
`päilised `võeti eina kallale Muh;
`taari `joodi eina `aegas Mar;
pererahvas oo `einas Kul;
`vardakot́t oli käe `otsas - - kui eena juures köisime Mih;
oleks olema vähegi ilusad ilmad, suaks eina `kuomale JMd;
`mińdi kohe kõige perega eina`muale einale VMr;
me käisime jõe jääres einal Sim;
inimised vi̬i̬l `ürgäväd `einä;
`enne `einä kiśkid ubad `puhtass, `piäle `einä `aetse kari `metsä;
eenä lõpp oli Kod;
kui vihm `aega `viitis - - siis lõpetati augustis, kui jäi ein nõnna pikale Lai;
meil minnäss kohe `pääle uut `jaani einäle, siss saab ein varemb ärä Hls;
me tuĺlime eenält kodo Trm
hiirid pl iirid Khk Krj Muh Phl/
h-/
Mar LäLõ Tõs Khn,
`ii- Mar Ris; sg -iir Mar,
iiri- Han Khn näärmepaistetus; tiirud (hobusel) möne obusel kεivad iirid ülal Khk;
sea lõuarohi keedetse ää ja andasse sigadele, kui iirid oo Muh;
kui obo `viĺla paĺlu sööb aab `iirid ülesse Mar;
obusel aavad iirid üles suurest väust Kse;
Kui obusel oo iirid ülal - - Siis sõidutatse, õerutse ja turgatse `pastli nõelaga `põrna;
Mu vanaisa `arstis iiri`aigid obusid Han;
loomal oo iirid, õõrutse obuse loogaga Tõs;
iirid ~ iiri `aigus Khn Vrd eerid,
hiired
kitse|uibu1. =
kitseuba –
T Kitse uibu kuurt kuevatedi ja tetti tiid Nõo 2. metsõunapuu –
VId Vanajummaĺ sõit `piĺvi piten,
tulit́sidõ tungõldõgaʔ,
vasitsidõ vangõrdõgaʔ,
kitsõ `uibu loogaga Rõu;
kitse`uibo kasus mõtsah,
tuvvass kodo ja lastass ärʔ jakada,
sis om makõ `uibo Plv;
kitsõ `uibol oma nii `hapna ubinaʔ,
et ki̬i̬l jääse valusast Räp
kukk1 kukk g kuke eP(
kukõ Khn)
M,
kukke R(
kugu Kuu);
kukke (-
o) g kuge (-
o)
Vai1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe;
ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle,
kanujega `puule Kuu;
kukk `laulab `kuurdes-`kaardes,
kivises `keldris,
`tammises `tündris =
kerik,
torn,
`kellad VNg;
kukkedel on punased `arjad;
kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg;
aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä;
kukke on jo kanule mies Vai;
kukk kiristab,
kui ta varese nääb `lindvad Khk;
kukk on kaks `korda lauln,
`töuske üles Pha;
kuke sulud pannasse padide `sisse;
ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh;
mees lεheb loudile,
lihavaage pεε pεεl =
kukk Emm;
kui kukk `öhta `loulis,
siis toleb teist `elma Rei;
kanad ei mune,
ei ole kukke Mär;
kukk aab kanu taga Kse;
kukk laalab kolmat joba,
peab `tõusma Mih;
rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs;
Kukk kabistab kanu Khn;
kui kukk seesab ühü jala peal,
siis tuleb `jälle `külma Aud;
kui kukk õrre pääl `kirri laseb,
siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa;
mis sa piad nende kukedest HMd;
must kukk `olla aedavaras;
kukk kuuse `otsas,
saba moas =
seena kell Juu;
kui kukk laulab pärast `pääva `vieru,
siis on `omme `sańti `ilma KuuK;
sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk,
siis `ütlevad,
et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn;
kukk kogistab kanade `ümbär IisK;
kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass,
kivisen `keldrin,
`tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks;
kukk on kanade peremees Lai;
veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn;
lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi;
ku kukk `õhta laulap,
siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk;
kui kukk õrsile minnen laulab,
siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel;
enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu;
`enne kukke `tahtis üles juba Jäm;
kolm `koitu enne kukke,
nii vara oli ülal Pha;
Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi;
see oli enne kukke ja `koitu Vig;
kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr;
me `enne kukke ammugi üleval Plt;
kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl;
tä tuli kojo kukkes Vig;
kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk,
venel on riśt;
kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi;
ega `kośki kerikides ei õllud kukke,
rist õli,
aga Palamusel õli kukk Pal;
kiriku torni otsan om muna,
siss kukk,
siss riśt Hls Vrd kukass,
kukes12. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR;
kut karuste `jalgadega kukk,
kottis püksid,
`peened sääred Jäm;
söidab obu kut kukk,
mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk;
Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa;
See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi;
Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää;
ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu;
küll oli Selma kimbus,
küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad;
`kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana,
nu̬u̬r või vana Kod;
See jook ei vähene sugugi,
sa jood kui kukk merest Pal;
kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn;
te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk;
õpeteje,
`köster,
kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel;
punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa;
punane kukk katusel Tõs;
mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu;
Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna,
siis õli varsti punane kukk katusel Trm 3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä,
kukk on must ja emä on paat Lüg;
Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR;
Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana,
änd `sarvede `moodi köver Pöi;
kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi,
siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal,
alt `tõmmad,
kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi;
kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm;
lase kukk ilusti alla,
et `lendert ei lõhu Mär;
kukk tõmmetakse peält ää,
siis `minna `lahti Juu;
kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod;
kukk tõmmatasse ülesse;
tõmmas kuke `vinna KJn;
Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl,
`sinna lõi kukk `pääle Vil
look1 look g looga S Lä PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ;
luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-
ua- VJg/
Iis Trm,
`luoga R(n `luoka VNg Vai; -
ua-
VNg Vai);
lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(-
ḱ Se, g luoga Lei),
luaga Kod;
luõk g luõga Khn1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära,
on `sirgeks läind Jõe;
jalaka one `sitke,
üvä one `luoka `paina VNg;
`aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase,
kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg;
`Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad,
aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh;
saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna;
look es seisa `küisis,
tuli maha kaela `peale Khk;
Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa;
Vana on nii kõverase jäänd kut look;
Suur looga painepuu oli,
kus peal `looki `vääti,
mõnel oli seina `küĺges,
teisel oli `õues maas,
suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi;
saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki,
noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh;
meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl;
akati `looka `kallama kalle peal LNg;
niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai,
kohe pidid looga maha `tõmmama need,
kis `vasta `võtsid Vig;
loogal oo küined,
looga `otsas,
ais köib küine `sisse Tõs;
Obo vädäs luõga `puõlõs Khn;
veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad,
sõedu loogad olid `alkamad Aud;
loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor;
Ega obu ei via,
kui lu̬u̬k ei pia Hää;
mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka,
töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa;
tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama;
oled kõber na looga murre Nis;
`Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei;
kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata,
sie sai `kindad JõeK;
pihlakast painutatakse `luokasid,
tema on `sitke puu,
annab painutata Amb;
mõnes talus on pailu `luokasi JMd;
luok `õigub ää,
ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim;
meie rahvas käeväd luagadega,
`sakslased soridega;
ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k,
siis tuleva `kuiva Kod;
`lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl,
ikke lõegutud,
laiemad loogad olid kõik värvitud Äks;
ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette,
mujale ei `pandud Lai;
ilma loogate es saa minnä,
obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel;
pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai,
ki̬i̬t kah Ran;
es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva,
edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski;
meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke,
kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo;
ta‿i `kõlba kohegi,
ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San;
lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss,
küüds om `lõikamaldaʔ Har;
Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu;
saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust,
ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu;
üle ilma lu̬u̬k =
vikatkaaŕ;
Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas;
lu̬u̬k om `mitmõst puust,
jallai,
künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp;
läḱiʔ kodo minemä,
pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha,
hopõń taht sitalõ hum Se ||
fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga,
kui `talvel `luogaga Kuu;
tänabune ein jäi nii vähäks,
nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu;
Need,
kes suvel vikatiga eina ei tehnud,
need püidsid talvel loogaga eina teha,
püidsid varastada Trm;
peremiiss niit́ vikahtiga,
varass niit́ loogagaʔ,
vei ilma vaivadaʔ Se 2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie,
mida `kresla all `käiväd `poigi pidi,
nie puud on `kresla `luagad VNg;
Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää;
riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad;
esimesed luogad on kõverad,
tagumised `sirgemad;
korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud,
sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm;
ree loogad käivad `risti üle ree,
põhja pialt üle `kaustade,
`lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi;
ri̬i̬ laami looga,
üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse,
kaits puud Krk;
laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel;
ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi,
tõese sebä kottale tõene kruuv,
`kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo;
loogaʔ,
noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n,
üt́s oĺl keśkkottan,
üt́s om takan Urv;
veerepuu lu̬u̬k,
mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle,
kui `õtra `niideta,
viab kokko `õtra Jõh;
ku rügä `niitme `minti pikä vikatige,
siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle,
et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk;
vikatile `panti lu̬u̬k `pääle,
si̬i̬ viis einä `niitan kokku,
siss es riisutegi üleni Hel;
vikahti lu̬u̬k,
sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe;
vana koŕv,
muku luagad ja sang,
põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod;
korvil om loogad,
nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj;
topp [on] luõga küljest `lahti,
kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn;
lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle,
et aap sae lehe sikku,
siis om kõvep lõigate Krk;
lu̬u̬k tet́äss kadajast,
köüdetäss kabil `otsõ;
väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied,
kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg;
`venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad,
kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi;
kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad,
nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa;
`vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu,
lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran;
vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil,
kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote Vrd looguss1,
loogutus3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus;
nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga;
luagad `testi `riide `servä Kod;
savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn;
`ammõ ola latõlõ,
`käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa,
pidid olema `luogad siess,
kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu;
maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä,
`õtse `pääseb ka Lüg;
suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk;
vikatkaare look `taevas Krj;
tee teeb looga `sisse Tõs;
kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu;
vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga,
sädemed kukkusivad maha Kad;
ti̬i̬ ehk jõe kallas,
siäl one kua luagad Kod
lähetama lähetama Kaa Muh Hää Ris HljK, lähätäm(m)ä V(lähe- Urv), lähätem(e) Krk
1. saatma, läkitama läheta mo poolest koa palju terit Muh; No˽taa surm tulõ iks sõ̭ss, ku iks jummaĺ tedä lähetäss Urv; maʔ lähädi sinnäʔ sõ̭nna Vas; timä lähätäss pua posti päle Lut || van pulmas pruuti saatma sind kutsuti ka lähetama Ris
2. van kätte andma, ulatama sa lähädet ma‿i·lma sületävve kõrrage kätte; muudku lähäts kätte tõisel Krk; lähäda˽mullõ väidsekeist Har
3. virutama, lööma pöörivä˽`kaklõma, sõ̭ss muĺk lähät́ loogaga üte Plv;
Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽sullõ `saibaga˽lähädä Rõu || viskama oss si̬i̬ kivi `pääle lännu, mis ta mul lähät́s Krk
pitsis `pitsis VNg Lüg IisR Jäm Khk Kaa Pöi Phl Mar Mär Vig Aud Ris Kei Juu Kos JMd, `pit́sis Saa Sim, pit́sis Lai eesrakendis `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, üks õli `aisus, üks õli - - `pitsis Lüg; järjestikku obussi `üiti meitel `pitsis obusteks Khk; talvel sõidetasse kahe obusega, teene oo ees `pitsis Mär; kolm oost olnd saani ees, kaks kõrbu ja üks `pitsis ees Vig; ärräd `sõitsid kitsast ti̬i̬d möödä, sis‿`oĺli ikki teine `pit́́sis Saa; kui `surnud viidi öhöobuse `vankrega, sis üks obune oli `aiste vahel, teene oli `pitsis Juu; ku minu pulmad olid, siss olid kolm uost ies, kaks kohe `vankri ies ja kolmas viel ies `pit́sis Sim; saanis ei old `tiislid, aga kaks obust oli ees - - teine saani ees loogaga ja teine `trenkidega pit́sis Lai Vrd pitsil, pitsin