[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
hein ein g eina, -ä eP(h- Phl; eena, -ä, eeńa) M(eenä hajusalt Trv), eeńa KodT, eenä TMr; `ein(a), -ä R(h- Kuu)
1. (igasugune kasvav) rohi (hrl taimenimetustes) muru`einä on maa rajal madal `einä Vai; pöllud on `einas (rohtunud) Khk; `einasid oo sii paelu, aga väga vähe oo neid, mis inimest `tundad Mih; raav on ära ummistanu einäst Hää; [peenral] einad oĺlid suuremad kui sibulad Saa; väriseja ein (värihein) Amb; `lõikav ein, nisuke kare, pikk Äks; karjamaa einäst `palless närit ku pääluu; ka sigade einä ärä ragusit; `turba `narma ja einä juure jääss äglä ette Krk; kui koer `einu sü̬ü̬b, om kah `alba `ilma `u̬u̬ta; aga kui enne jüri`päevä om einäladvun kastet, siss saab rügä enne jakupi `päevä valmiss Hel
2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt `riided `einis kaik, rabuda `puhtast; ein on `ninda arv kui isuri rugis VNg; `ommiku vara `kastega on ein rabe; võtta vikkast ja akkama `einä `lüömä; rehä ei tõhi taga vedä. kui `pulgad `eini `kõrjavad, siis `lambad `talvel kisendavad Lüg; `Ennemast - - `pieti kolm üäd ja `päivä luag maas, `nindat kolm `kastet pidi `einidele `päälä tulema, `muidu `einad õlivad `kihvtised Jõh; einad `lähtevad palavaks, tuliseks, kui nee märjald labuse `pandud Khk; kεisid talve `einas (kaugelt heinamaalt heinu toomas) Mus; [kevadel] Kured tulavad toovad kuhja `einu, kooviskas tuleb toob korvi `einu Pöi; pihelga marjad pannasse eende `sisse, siis o kεnad apud talve närida; ein o kuluse jään Muh; karuse `päevas pidi pool `eina jo alati `vaĺmis olema; kore ein. jäme `jäotu ein, ei löö ette `ühti Nis; loogaga `eina tegema (heina varastama) Juu; vanal aal `toodi einad tuppa jõulu aal HJn; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; mul on `einas kõik (kogu maa heina all) JJn; naised `ütlesid, et vanames teeb nii kaua `eina, kui jänese perse lööb valgeks Ann; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse. ein on siis kõva [niita] VJg; no küll on aibak, ein konna `rindu; końdi `ümber liha ia, põesaste `ümber ein on ia. lagedal ei kasva nisukest `eina; eentest murenevad pebred Sim; õśjane ein võtab `lambal villa `laśti; ein lähäb `maŕja (heinataimede seemned valmivad); `einä ei niidetud vanass, `einä `aeti; ku vualun, one lu̬u̬g, ku uńnikun, sis one ein Kod; paks ein oli, sai üles kaarutata. kui vaevane ein, ei ole vaja teda kaarutata ega kedagi Pal; omal teime ädalist `einä. ädalin ein, mis tõist `tiiru tetäss, või kolmadet `tiiru; vanamaa ein (teise aasta ristik); einä tahave üless palade Krk; `lamba ja obese saive `einu, lehmile `anti enämbist` õĺgi Hel
3. heinategu, -töö emä kävi `päivite tüöl `jälle ja, `heinäll ja Kuu; kõbitseb `einä `juures, päist `jalgu ei `pääsi (töö ei edene) Lüg; `enne `einale minemist on `ommikune `tallitus Vai; paers akadus `alles einaga Khk; siis `mindi `eina nagu `pulma Mus; `Kurdla mees `käias jõulu õllega eina`aegu veel vikatid Pöi; `päilised `võeti eina kallale Muh; `taari `joodi eina `aegas Mar; pererahvas oo `einas Kul; `vardakot́t oli käe `otsas - - kui eena juures köisime Mih; oleks olema vähegi ilusad ilmad, suaks eina `kuomale JMd; `mińdi kohe kõige perega eina`muale einale VMr; me käisime jõe jääres einal Sim; inimised vi̬i̬l `ürgäväd `einä; `enne `einä kiśkid ubad `puhtass, `piäle `einä `aetse kari `metsä; eenä lõpp oli Kod; kui vihm `aega `viitis - - siis lõpetati augustis, kui jäi ein nõnna pikale Lai; meil minnäss kohe `pääle uut `jaani einäle, siss saab ein varemb ärä Hls; me tuĺlime eenält kodo Trm
Vrd hain
hiirid pl iirid Khk Krj Muh Phl/h-/ Mar LäLõ Tõs Khn, `ii- Mar Ris; sg -iir Mar, iiri- Han Khn näärmepaistetus; tiirud (hobusel) möne obusel kεivad iirid ülal Khk; sea lõuarohi keedetse ää ja andasse sigadele, kui iirid oo Muh; kui obo `viĺla paĺlu sööb aab `iirid ülesse Mar; obusel aavad iirid üles suurest väust Kse; Kui obusel oo iirid ülal - - Siis sõidutatse, õerutse ja turgatse `pastli nõelaga `põrna; Mu vanaisa `arstis iiri`aigid obusid Han; loomal oo iirid, õõrutse obuse loogaga Tõs; iirid ~ iiri `aigus Khn Vrd eerid, hiired
kitse|uibu
1. = kitseuba – T Kitse uibu kuurt kuevatedi ja tetti tiid Nõo
2. metsõunapuu – VId Vanajummaĺ sõit `piĺvi piten, tulit́sidõ tungõldõgaʔ, vasitsidõ vangõrdõgaʔ, kitsõ `uibu loogaga Rõu; kitse`uibo kasus mõtsah, tuvvass kodo ja lastass ärʔ jakada, sis om makõ `uibo Plv; kitsõ `uibol oma nii `hapna ubinaʔ, et ki̬i̬l jääse valusast Räp
1. = kitseuba – T Kitse uibu kuurt kuevatedi ja tetti tiid Nõo
2. metsõunapuu – VId Vanajummaĺ sõit `piĺvi piten, tulit́sidõ tungõldõgaʔ, vasitsidõ vangõrdõgaʔ, kitsõ `uibu loogaga Rõu; kitse`uibo kasus mõtsah, tuvvass kodo ja lastass ärʔ jakada, sis om makõ `uibo Plv; kitsõ `uibol oma nii `hapna ubinaʔ, et ki̬i̬l jääse valusast Räp
kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil
look1 look g looga S Lä PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ; luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-ua- VJg/ Iis Trm, `luoga R(n `luoka VNg Vai; -ua- VNg Vai); lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(-ḱ Se, g luoga Lei), luaga Kod; luõk g luõga Khn
1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära, on `sirgeks läind Jõe; jalaka one `sitke, üvä one `luoka `paina VNg; `aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg; `Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna; look es seisa `küisis, tuli maha kaela `peale Khk; Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa; Vana on nii kõverase jäänd kut look; Suur looga painepuu oli, kus peal `looki `vääti, mõnel oli seina `küĺges, teisel oli `õues maas, suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi; saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki, noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl; akati `looka `kallama kalle peal LNg; niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai, kohe pidid looga maha `tõmmama need, kis `vasta `võtsid Vig; loogal oo küined, looga `otsas, ais köib küine `sisse Tõs; Obo vädäs luõga `puõlõs Khn; veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad, sõedu loogad olid `alkamad Aud; loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor; Ega obu ei via, kui lu̬u̬k ei pia Hää; mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka, töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa; tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama; oled kõber na looga murre Nis; `Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei; kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata, sie sai `kindad JõeK; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; mõnes talus on pailu `luokasi JMd; luok `õigub ää, ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim; meie rahvas käeväd luagadega, `sakslased soridega; ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k, siis tuleva `kuiva Kod; `lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl, ikke lõegutud, laiemad loogad olid kõik värvitud Äks; ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette, mujale ei `pandud Lai; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel; pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai, ki̬i̬t kah Ran; es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva, edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski; meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke, kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo; ta‿i `kõlba kohegi, ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San; lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss, küüds om `lõikamaldaʔ Har; Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; üle ilma lu̬u̬k = vikatkaaŕ; Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas; lu̬u̬k om `mitmõst puust, jallai, künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp; läḱiʔ kodo minemä, pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha, hopõń taht sitalõ hum Se || fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga, kui `talvel `luogaga Kuu; tänabune ein jäi nii vähäks, nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu; Need, kes suvel vikatiga eina ei tehnud, need püidsid talvel loogaga eina teha, püidsid varastada Trm; peremiiss niit́ vikahtiga, varass niit́ loogagaʔ, vei ilma vaivadaʔ Se
2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie, mida `kresla all `käiväd `poigi pidi, nie puud on `kresla `luagad VNg; Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää; riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad; esimesed luogad on kõverad, tagumised `sirgemad; korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud, sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm; ree loogad käivad `risti üle ree, põhja pialt üle `kaustade, `lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi; ri̬i̬ laami looga, üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse, kaits puud Krk; laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel; ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi, tõese sebä kottale tõene kruuv, `kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo; loogaʔ, noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n, üt́s oĺl keśkkottan, üt́s om takan Urv; veerepuu lu̬u̬k, mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle, kui `õtra `niideta, viab kokko `õtra Jõh; ku rügä `niitme `minti pikä vikatige, siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle, et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku, siss es riisutegi üleni Hel; vikahti lu̬u̬k, sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe; vana koŕv, muku luagad ja sang, põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod; korvil om loogad, nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj; topp [on] luõga küljest `lahti, kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn; lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle, et aap sae lehe sikku, siis om kõvep lõigate Krk; lu̬u̬k tet́äss kadajast, köüdetäss kabil `otsõ; väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied, kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg; `venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad, kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi; kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad, nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa; `vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu, lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran; vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil, kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote
Vrd looguss1, loogutus
3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus; nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga; luagad `testi `riide `servä Kod; savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn; `ammõ ola latõlõ, `käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline
4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa, pidid olema `luogad siess, kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu; maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka Lüg; suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk; vikatkaare look `taevas Krj; tee teeb looga `sisse Tõs; kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu; vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga, sädemed kukkusivad maha Kad; ti̬i̬ ehk jõe kallas, siäl one kua luagad Kod
1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära, on `sirgeks läind Jõe; jalaka one `sitke, üvä one `luoka `paina VNg; `aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg; `Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna; look es seisa `küisis, tuli maha kaela `peale Khk; Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa; Vana on nii kõverase jäänd kut look; Suur looga painepuu oli, kus peal `looki `vääti, mõnel oli seina `küĺges, teisel oli `õues maas, suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi; saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki, noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl; akati `looka `kallama kalle peal LNg; niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai, kohe pidid looga maha `tõmmama need, kis `vasta `võtsid Vig; loogal oo küined, looga `otsas, ais köib küine `sisse Tõs; Obo vädäs luõga `puõlõs Khn; veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad, sõedu loogad olid `alkamad Aud; loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor; Ega obu ei via, kui lu̬u̬k ei pia Hää; mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka, töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa; tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama; oled kõber na looga murre Nis; `Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei; kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata, sie sai `kindad JõeK; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; mõnes talus on pailu `luokasi JMd; luok `õigub ää, ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim; meie rahvas käeväd luagadega, `sakslased soridega; ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k, siis tuleva `kuiva Kod; `lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl, ikke lõegutud, laiemad loogad olid kõik värvitud Äks; ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette, mujale ei `pandud Lai; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel; pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai, ki̬i̬t kah Ran; es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva, edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski; meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke, kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo; ta‿i `kõlba kohegi, ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San; lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss, küüds om `lõikamaldaʔ Har; Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; üle ilma lu̬u̬k = vikatkaaŕ; Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas; lu̬u̬k om `mitmõst puust, jallai, künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp; läḱiʔ kodo minemä, pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha, hopõń taht sitalõ hum Se || fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga, kui `talvel `luogaga Kuu; tänabune ein jäi nii vähäks, nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu; Need, kes suvel vikatiga eina ei tehnud, need püidsid talvel loogaga eina teha, püidsid varastada Trm; peremiiss niit́ vikahtiga, varass niit́ loogagaʔ, vei ilma vaivadaʔ Se
2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie, mida `kresla all `käiväd `poigi pidi, nie puud on `kresla `luagad VNg; Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää; riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad; esimesed luogad on kõverad, tagumised `sirgemad; korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud, sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm; ree loogad käivad `risti üle ree, põhja pialt üle `kaustade, `lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi; ri̬i̬ laami looga, üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse, kaits puud Krk; laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel; ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi, tõese sebä kottale tõene kruuv, `kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo; loogaʔ, noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n, üt́s oĺl keśkkottan, üt́s om takan Urv; veerepuu lu̬u̬k, mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle, kui `õtra `niideta, viab kokko `õtra Jõh; ku rügä `niitme `minti pikä vikatige, siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle, et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku, siss es riisutegi üleni Hel; vikahti lu̬u̬k, sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe; vana koŕv, muku luagad ja sang, põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod; korvil om loogad, nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj; topp [on] luõga küljest `lahti, kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn; lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle, et aap sae lehe sikku, siis om kõvep lõigate Krk; lu̬u̬k tet́äss kadajast, köüdetäss kabil `otsõ; väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied, kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg; `venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad, kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi; kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad, nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa; `vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu, lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran; vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil, kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote
Vrd looguss1, loogutus
3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus; nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga; luagad `testi `riide `servä Kod; savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn; `ammõ ola latõlõ, `käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline
4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa, pidid olema `luogad siess, kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu; maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka Lüg; suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk; vikatkaare look `taevas Krj; tee teeb looga `sisse Tõs; kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu; vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga, sädemed kukkusivad maha Kad; ti̬i̬ ehk jõe kallas, siäl one kua luagad Kod
lähetama lähetama Kaa Muh Hää Ris HljK, lähätäm(m)ä V(lähe- Urv), lähätem(e) Krk
1. saatma, läkitama läheta mo poolest koa palju terit Muh; No˽taa surm tulõ iks sõ̭ss, ku iks jummaĺ tedä lähetäss Urv; maʔ lähädi sinnäʔ sõ̭nna Vas; timä lähätäss pua posti päle Lut || van pulmas pruuti saatma sind kutsuti ka lähetama Ris
2. van kätte andma, ulatama sa lähädet ma‿i·lma sületävve kõrrage kätte; muudku lähäts kätte tõisel Krk; lähäda˽mullõ väidsekeist Har
pitsis `pitsis VNg Lüg IisR Jäm Khk Kaa Pöi Phl Mar Mär Vig Aud Ris Kei Juu Kos JMd, `pit́sis Saa Sim, pit́sis Lai eesrakendis `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, üks õli `aisus, üks õli - - `pitsis Lüg; järjestikku obussi `üiti meitel `pitsis obusteks Khk; talvel sõidetasse kahe obusega, teene oo ees `pitsis Mär; kolm oost olnd saani ees, kaks kõrbu ja üks `pitsis ees Vig; ärräd `sõitsid kitsast ti̬i̬d möödä, sis‿`oĺli ikki teine `pit́́sis Saa; kui `surnud viidi öhöobuse `vankrega, sis üks obune oli `aiste vahel, teene oli `pitsis Juu; ku minu pulmad olid, siss olid kolm uost ies, kaks kohe `vankri ies ja kolmas viel ies `pit́sis Sim; saanis ei old `tiislid, aga kaks obust oli ees - - teine saani ees loogaga ja teine `trenkidega pit́sis Lai Vrd pitsil, pitsin
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|