[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

hiirid pl iirid Khk Krj Muh Phl/h‑/ Mar LäLõ Tõs Khn, `ii- Mar Ris; sg ‑iir Mar, iiri- Han Khnnäärmepaistetus; tiirud (hobusel) möne obusel kεivad iirid ülal Khk; sea lõuarohi keedetse ää ja andasse sigadele, kui iirid oo Muh; kui obo `viĺla paĺlu sööb aab `iirid ülesse Mar; obusel aavad iirid üles suurest väust Kse; Kui obusel oo iirid ülal ‑ ‑ Siis sõidutatse, õerutse ja turgatse `pastli nõelaga `põrna; Mu vanaisa `arstis iiri`aigid obusid Han; loomal oo iirid, õõrutse obuse loogaga Tõs; iirid ~ iiri `aigus Khn Vrd eerid, hiired
kitse|uibu 1. = kitseuba – T Kitse uibu kuurt kuevatedi ja tetti tiid Nõo
2. metsõunapuu – VId Vanajummaĺ sõit `piĺvi piten, tulit́sidõ tungõldõgaʔ, vasitsidõ vangõrdõgaʔ, kitsõ `uibu loogaga Rõu; kitse`uibo kasus mõtsah, tuvvass kodo ja lastass ärʔ jakada, sis om makõ `uibo Plv; kitsõ `uibol oma nii `hapna ubinaʔ, et ki̬i̬l jääse valusast Räp
kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (‑o) g kuge (‑o) Vai 1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat ‑ ‑ `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe|| (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud ‑ ‑ kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil

lähetama lähetama Kaa Muh Hää Ris HljK, lähätäm(m)ä V(lähe- Urv), lähätem(e) Krk

1. saatma, läkitama läheta mo poolest koa palju terit Muh; No˽taa surm tulõ iks sõ̭ss, ku iks jummaĺ tedä lähetäss Urv; maʔ lähädi sinnäʔ sõ̭nna Vas; timä lähätäss pua posti päle Lut || van pulmas pruuti saatma sind kutsuti ka lähetama Ris
2. van kätte andma, ulatama sa lähädet ma‿i·lma sületävve kõrrage kätte; muudku lähäts kätte tõisel Krk; lähäda˽mullõ väidsekeist Har
3. virutama, lööma pöörivä˽`kaklõma, sõ̭ss muĺk lähät́ loogaga üte Plv; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽sullõ `saibaga˽lähädä Rõu || viskama oss si̬i̬ kivi `pääle lännu, mis ta mul lähät́s Krk
Vrd lahetama, lähütämä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur