lood2loodEmm, lootRei, loet Ris, lu̬u̬t RanHar/-t́/, g loodi; lood g loeKseHan/-d́/; luod g `luodiIisR, lueKuuLüg; n, g `luodi VNg; lu̬u̬d́ Lei, g loeHää; luot́ g luodiKoe; luõt g luõdiKhn; g loodiTrm, p `lu̬u̬tiKrk 1.loodimisvahend a.rõht- või püstasendi määramiseks ehituse `miestel on luod, `pannasse `asjad `luodiLüg; Siu üks `piśke `raske asi nööri `otsa ja lase `alla kukku. Lood́ `oogi `valmis Han; majad peab loe järel `saama `tehtudRis; saena teo `aigu `olli lu̬u̬t, tu̬u̬ näedäss `alla pidi ja üless pidiRan; lasõʔ nööriga lu̬u̬t́ `alla, panõʔ kivi `otsaHar; lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pidaLeiVrdloe|laud, loodi|laud, lood|laudb.vee sügavuse mõõtmiseks Luod `täüdüs olla neh igäs `laevas ja `paadiss Kuu; `uuemad `luodid olivatta juo raud `kuulid, `saŋŋad tagaVNg; Kui meri aa madalam, siis saab loodimesega korda üks mees, seisab püsti pεεldtuule külgis laeva pordi pεεl ja söidu aegus eidab loodi ette poole Emm; Vett küll, luõt ei ulatu viel `põhjaKhn 2.rõht- või püstasend Kui juhtub, et kudagi on [veski]kivi loodist ära, keera alt natuke kruuvist Trm; tuuletse ilmage ei `saagi `õigest `lu̬u̬ti kätte, tuul `puhkab nööri ärä Krk; [hoone] välläpoolõ küĺg saa täüs lu̬u̬t́ Har