[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lood1 loo|d (-d́) g loe Jäm spor L, Kei Juu Plt, loodi Hi Saa Juu Kos Trm; loed g loe Khk Muh Mar Ris, loodi Kär; luod R(g `luodi Lüg) Tür Iis, -d́ Koe Sim, g lue; luad g luadi Vai/`l-/ VJg; loot Käi Rei, loet Khk, g loodi; lu̬u̬t́ g loodi eL(-t Ran); lu̬u̬d́ (-t) g luadi Kod
1. endisaegne raskusmõõt (12,797 grammi); loodiraskune kaaluviht `kaalus, mittu `luodi õli `värvi Lüg; `luega mittas `rohto `püssü `sisse Vai; `taime `seemned tuuaste loe `koupa Jäm; too juba kaks, ühest loest ep saa taris Khk; ikka pannasse väŕm loe `peale Muh; loodi `viise ostedi `lönga Phl; see lõng oli nii piinike ja `kerge, et `loodidega sõda kaaloti LNg; `ordeni `kolne o poe väŕm, `loega osteti Vig; `ostis ühü loe `pärmi Tõs; naalas on kolmkümment kaks `loodi Saa; Värvid - - olid nagu pipra terad, müidi teisa loeviisi Kei; sii on üks lood́ `lõnga, kui tahad `soada Juu; üks lood́ oli ühekskümmend so·lodniku Kos; `ostsin ühe lue porgandi `siemneid Koe; siis `pańdi sinikaunis likku, üks luod́ naela villa `kohta Sim; õstsin silmasinet ühe lue Iis; luadiga õssetakse kedägi `kallimad `asja Kod; mia `ostsi - - kaits `lu̬u̬ti pipert Hls; osta neli `lu̬u̬ti siid́`lõnga, ma tahass `kindit tetä Krk; solutnigu ja loodi olliva `väikse mõõdu Ran; vanast olliva loodi ja nagla Ote; ośti üte loodi `väŕmi Krl; loodiga `müüdi tu̬u̬d riia langast, maśs tu lu̬u̬t́ kümme vai viiśtõisskümme koṕikat Har; ośt kat́s `lu̬u̬ti kurgi`si̬i̬mnit Vas; ka no omma krammiʔ, a siss oĺli loodiʔ Se
2. raskus, pomm a. (kellal) Eks `kellu lued alade `ehtul `täüdüs vedädä üles, ega `muidu käünd Kuu; seinakellal oo loed koa, na suured poldid Mar; ühe `loega kell ei tee muud kui `seierid `näitab, aga kahe `loega kell lööb ka Kul; kella loed, kaks `luodi rauast või vasest Kei; seinakellal on lööma ja käema lood́ ahelate `otses Juu; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siss jääss kell `saisma Rõu; Tinad́se kelläloodiʔ Se b. (õngel) pannasse tina jummi öŋŋe `otsa, need [on] loodid Khk; lu̬u̬t on tina ivake unna küĺjen Kod
3. kuul inne `mõtsa `kahru `ot́sma minekit vali˽mehe˽tahn reheah́o suu i̬i̬hn `lu̬u̬tõ; kaabiti väidsega˽loodi külest tinna mõ̭nõ vana `lohklikadsõ kańni `sisse Rõu; loodiga `lasti `suuri eläjit, haavõldõga `tsirka Plv; püssä lu̬u̬t́ purut́ `aknõ; kaṕist lät́s mõ̭ni viiś kuuś `lu̬u̬t́i läbi Vas; täl om vi̬i̬l lu̬u̬t́ säläh; sinnä˽tulõ õs suurõtüki `lu̬u̬ta üttegi Se; lu̬u̬t́ um püssä siäh; püssärohoʔ puistatass edimält, tuori pandass lu̬u̬t́ Lut
1. endisaegne raskusmõõt (12,797 grammi); loodiraskune kaaluviht `kaalus, mittu `luodi õli `värvi Lüg; `luega mittas `rohto `püssü `sisse Vai; `taime `seemned tuuaste loe `koupa Jäm; too juba kaks, ühest loest ep saa taris Khk; ikka pannasse väŕm loe `peale Muh; loodi `viise ostedi `lönga Phl; see lõng oli nii piinike ja `kerge, et `loodidega sõda kaaloti LNg; `ordeni `kolne o poe väŕm, `loega osteti Vig; `ostis ühü loe `pärmi Tõs; naalas on kolmkümment kaks `loodi Saa; Värvid - - olid nagu pipra terad, müidi teisa loeviisi Kei; sii on üks lood́ `lõnga, kui tahad `soada Juu; üks lood́ oli ühekskümmend so·lodniku Kos; `ostsin ühe lue porgandi `siemneid Koe; siis `pańdi sinikaunis likku, üks luod́ naela villa `kohta Sim; õstsin silmasinet ühe lue Iis; luadiga õssetakse kedägi `kallimad `asja Kod; mia `ostsi - - kaits `lu̬u̬ti pipert Hls; osta neli `lu̬u̬ti siid́`lõnga, ma tahass `kindit tetä Krk; solutnigu ja loodi olliva `väikse mõõdu Ran; vanast olliva loodi ja nagla Ote; ośti üte loodi `väŕmi Krl; loodiga `müüdi tu̬u̬d riia langast, maśs tu lu̬u̬t́ kümme vai viiśtõisskümme koṕikat Har; ośt kat́s `lu̬u̬ti kurgi`si̬i̬mnit Vas; ka no omma krammiʔ, a siss oĺli loodiʔ Se
2. raskus, pomm a. (kellal) Eks `kellu lued alade `ehtul `täüdüs vedädä üles, ega `muidu käünd Kuu; seinakellal oo loed koa, na suured poldid Mar; ühe `loega kell ei tee muud kui `seierid `näitab, aga kahe `loega kell lööb ka Kul; kella loed, kaks `luodi rauast või vasest Kei; seinakellal on lööma ja käema lood́ ahelate `otses Juu; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siss jääss kell `saisma Rõu; Tinad́se kelläloodiʔ Se b. (õngel) pannasse tina jummi öŋŋe `otsa, need [on] loodid Khk; lu̬u̬t on tina ivake unna küĺjen Kod
3. kuul inne `mõtsa `kahru `ot́sma minekit vali˽mehe˽tahn reheah́o suu i̬i̬hn `lu̬u̬tõ; kaabiti väidsega˽loodi külest tinna mõ̭nõ vana `lohklikadsõ kańni `sisse Rõu; loodiga `lasti `suuri eläjit, haavõldõga `tsirka Plv; püssä lu̬u̬t́ purut́ `aknõ; kaṕist lät́s mõ̭ni viiś kuuś `lu̬u̬t́i läbi Vas; täl om vi̬i̬l lu̬u̬t́ säläh; sinnä˽tulõ õs suurõtüki `lu̬u̬ta üttegi Se; lu̬u̬t́ um püssä siäh; püssärohoʔ puistatass edimält, tuori pandass lu̬u̬t́ Lut
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|