lompama`lompamaKäiPhlIisTMrSe, da-inf lomba|taKrjTõsTorHääSaaKoeVJgVlPõTrvTLäKam, -taʔ Plv(-mma), `lompadaKuuRId(-maieLüg); `lompam(e), lombateHlsKrk; `lompamõ, lombadõKrllonkama `lompab toist `jalgaKuu; Ega ta `kauvast vist `lompama ei jäe IisR; obu `lompab; las `lompab ise ära `toomaKrj; on kukkond vöi sedaviisi `lompama jεεnd Käi; Jalg oo `aige, `lompa aga `piale, ei saa inimese `moodi `keia kah Tor; `joosja paneb `lompama, ei või suruda sinna peale Vän; mina olen pool elu`aiga lombanud Saa; luom kua `lompab `jalgaKoe; `lompab teine ühe jala pialt `teisi Iis; teene on kensu ära `murnud, `lompab (kanapojast) SJn; obene nakaśs `lompama, lääb lombatenTrv; ma pia periss `lompame, `jalgu perän vedäme; laud `lompass Krk; eläjä lu̬u̬m `lompap, ei saa tõisele `järgi Puh; lammass nakap `lompama, ku sõra pikä om; siss lombassi kapi manu, et ma kae üte `puhta käteräti aava `kinni `keitäNõo; ta joba kümme `aastat lombanuKam; `varba kurgualunõ um `lahki, no `õkva˽`lompatPlvVrdlimpama1, lumpama1