lokatumaloḱatum(m)aKanUrvHar(-k-), -ommaRäpmaha, longu, alla laskuma või vajuma kuuma pääväga loḱatusõ˽`kapsta ladvaʔ ja `kartoli lehe˽kõ̭ik ärʔ; lät́s sõ̭sara poolõ `küllä, sai keśk pallu õ̭nnõ ja loḱatu maha ja `ku̬u̬li ärkiʔ; määre kana tasanõ om ja `kässi harinuʔ, tu̬u̬ loḱatuss maha ja võtat kińniʔUrv; latsõl mütsükene `siĺmi pääle lokatunu; rüäl jo terä sisen, pää om jo `alla lokatunu; Ku kaalil vai `kapstal omma˽`paatrõʔ alh, siss lokatuss ärä, lask lehe˽`longuHar || norusse jääma kes viganõ om, tu̬u̬ loḱatoss pea ärʔRäpVrdlokahtumma