[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loim1 loim g loimu IisR/`l-/ Vän Hää Saa VJg Sim Iis Lai Plt(-o) Pil Hls Krk Hel Ran Har, loime Saa Pal Äks M Ote San, loima VJg Sim Iis Trm, `loima Lüg Jõh, loemu Tõs Vän Hää(n loem) MMg VlPõ Ran Puh, loeme Hää Koe ILõ KJn San, loema Trm Kod KJn(-o); n, g `loima Vai
1. madal heinamaa, vesine koht, lodu; luht; jõesopp Ärä obust `loima aja Jõh; Kevadeti just tekkis `väikestele jõgedel suurvee `järgi `loimi - - `loimud olid juba madalatel `kallastel eraldi, kuni `kuivasivad IisR; Loomad vajuvad loemu pääl ära Hää; säält loimu kohast es saa `niita, oĺli vesine Saa; karjamaa kõik `loimasid täis, ei õle `kuiva `kõhta õlemaski; kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis; mädä loim - - kui vesine, siis on märg ja mädä kõik, kui kuiv on, siis kannab; lehm lähäb `loima, kätte ei saa, kõhust saadik vesi Trm; mes madal eenämua, one loim, mes `kõrge, si̬i̬ one alek̀õŕs; rohi nõnna kasvab loemen, kare rohi ehk piĺliru̬u̬g one üle piä mõnen kõhan Kod; lähän `loima `niitmä KJn; aa kari `loime Pst; jalajit `tu̬u̬di mõtsast `loime päält, mis sikke ja tehe olli Krk; ei tää, kas loime päält massabki `niita või laseme looma `sissi; jaanililli `valge äidsendege - - nemä kasvave `loime pääl Hel; loimun suur ain, vett ka veedike sisen, ain pääle `põĺvi Ran; lähme `loime ainale San Vrd loimik, loimukas, loja
2. loik `sinne kogub vesi alati `loimade Lüg; siin on üks loim vett Jõh; Mis loim sie põrandal on IisR; tuli `vihma, üsna loemud maas Tõs; `lohkude sees oĺlid loemud maass kohe, nii paelu `vihma tuli Vän; kui `vihma sajab, jäävad loimad õue `piale Sim; küll oli aga vihm, vesi on igal puol loimas Trm; ku vihim tuleb, kõhe on loim taga, kus madalad ja aagu kõhad Kod; Ukse ette `lohku kogunes suur loim SJn Vrd laim2, loimus1